Kiik: muretsemiseks pole praegu põhjust

Sarah Adamson
Poolas Krakowi lennujaamas mõõdetakse reisilt tulnute kehatemperatuuri. Sotsiaaminister Kiige sõnul Eestis lauskontrolle tegema ei hakata.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et riigi peamine siht on teha kõik, et koroonaviirus ei jõuakski Eestisse. „Teha teavitustööd, et inimesed suhtuksid oma tervisesse tähelepanelikult ja tervishoiutöötajatel oleks teada, mida teha inimesega, kellel on koroonaviiruse sümptomid,” lausus Kiik.

Ministri sõnul pole riigil kavas reisimist piirata ega välisriigist tulnud inimestele lauskontrolli teha. „Kuna koroonaviiruse peiteaeg on kaks nädalat, pole otstarbekas kontrollida inimesi, kellel pole ühtki nakkuse sümptomit avaldunud. Kui inimesel tegelikult on koroonaviirus, aga varajane proov osutub negatiivseks, tekitab see valekindluse ja viirus võib edasi levida,” selgitas Kiik.

Ta soovitas reisiplaane tehes juhinduda välisministeeriumi soovitustest mitte reisida Hiinasse, Tenerifele ega Itaalia piirkondadesse, kus nakkus levib.

„Põhja-Itaalia ja Tenerife lendude operaatorid jälgivad enne inimeste lennukisse lubamist, et ükski kahtlaste sümptomitega inimene ei pääseks pardale. Nii tehakse kontroll juba lähteriigis, et viirust edasi ei kantaks,” ütles Kiik. „Kui lennukis avastatakse, et reisijal on koroonaviirusele viitavad sümptomid, antakse sellest kohe teada lennujaamale, mis tegutseb terviseameti suuniste järgi edasi, et haige teistele ohutult ära viidaks ja testitaks.”

Kiige sõnul on riigi ülesanne mistahes ohu korral tagada, et rahvas ei reageeriks üle, aga ka kindlustada, et ohtu ei suhtutaks liiga leebelt. „Terviseameti ja välisministeeriumi soovitused ja ohuhinnangud on proportsionaalsed. Valmisolek peab olema, aga muretsemiseks pole praegu põhjust, sest Euroopa Liidus on nakatunute arv võrdlemisi väike ja Põhja-Itaalias on tegu piirkondliku puhangukoldega,” lausus Kiik.

Minister rõhutas, et inimesed saavad ise enda kaitsmiseks palju ära teha: tuleb järgida vajalikke hügieeninõudeid, enda ja lähedaste tervist ning juhinduda terviseameti ja välisministeeriumi soovitustest.

Tööandjad: kulud peaks kompenseerima riik

Romet Kreek
Mait Palts

Terviseamet loodab, et koroonaviiruse levikupiirkondadest – praegu eelkõige Hiinast ja Põhja-Itaaliast – reisilt tulnud töötajad saavad tööandjaga kokkuleppele töötada kaks nädalat kodust. Kuid päris igas tegevusvaldkonnas ei pruugi see siiski võimalik olla.

„Paljudes töökohtades rakendatakse painduvat tööaega. Seega teatud sektorid saavad mõnda aega kenasti hakkama, kui töötaja teeb kaugtööd. Kuid töökohtades, kus inimene peab olema kohal, võib see tähendada kas osalist või täielikku töö seiskumist,” ütles Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Olukorras, kus töö täielikult seiskub, on keeruline mistahes ettevõtjal.”

Mida see siis tähendab? Luminor soovitab hiljuti Itaalias või Aasias käinud töötajatel kaks nädalat kodust tööd teha. Panga kommunikatsioonijuht Karel Hanni kinnitas, et töötajatele on meelde tuletatud tavapäraseid gripihooajaga seotud soovitusi, kuidas end viiruste eest paremini kaitsta. Samuti seda, et haigussümptomite ilmnedes tuleks koju jääda.

Viiruse Euroopasse jõudmine oli tegelikult ette teada ja on loogiline, et nüüd hakkavad inimesed haiguse pärast rohkem hirmu tundma. Kaubandus-tööstuskoja soovitus on võtta asja rahulikult ja teha otsuseid kaalutletult, rääkis Palts.

Tööriistad on riigil

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et kõige rohkem infot ja tööriistu selliste olukordade lahendamiseks on riigil, mitte üksikisikutel või ettevõtetel.

„Praegu pole veel näha põhjuseid, miks töötajad peaksid massiliselt koju jääma. Seda ei saa ka kergekäeliselt lubada, sest kannatada saavad nii tavapärane majandustegevus kui ka avalikud teenused. Kui nüüd riik otsustab, et nähtavate sümptomiteta töötajad võivad koju jääda, tuleks see protseduur, ajaraam ja rahastamine selgelt kokku leppida,” nentis Aas. „Muu hulgas tuleb kokku leppida, kuidas fikseeritakse töölt puudumine ja kes kompenseerib kulud. Riik võiks selles olukorras võtta enda peale nende haiguspäevade kompenseerimise, mis tavaolukorras on tööandjate kulu.”