Kuigi terviseamet rõhutab juba nädalaid haiglatele ja perearstikeskustele, et koroonakahtlusega haigeid ei tohi vastuvõtule teisi nakatama kutsuda, tegutseb osa tervishoiuasutusi ikka risti vastupidi.
Eesti Päevalehe ajakirjanik kehastus Itaaliast naasnud murelikuks kodanikuks, keda kimbutab pea- ja kurguvalu ning kerge palavik. Selle jutuga helistasime kümnesse tervishoiuasutusse, et kuulda, missugust nõu pakutakse.
Terviseameti väitel on ette valmistatud neli haiglat, mis peaksid vajaduse korral koroonaviiruse sümptomitega inimesed vastu võtma: Tartu ülikooli kliinikum, Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinik ning Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla. Terviseameti juhiste järgi tegutses Pärnu haigla.
Tartu ülikooli kliinikumi infotelefonile vastanu soovitas nii nagu Lääne-Tallinna keskhaiglagi pöörduda kõigepealt perearsti juurde ja kui vastuvõtule ei saa, siis minna ise erakorralise meditsiini osakonda (EMO). Narva haiglaga suheldes, sest esialgu edastas terviseamet Ida-Viru keskhaigla asemel ekslikult Narva haigla kui ühe ettevalmistatud asutuse, jäi takistuseks keelebarjäär, aga infotelefonile vastanu ütles siiski, et tuleks minna EMO-sse.
Esialgu soovitati ka Pärnu haigla infotelefonilt perearsti vastuvõtule minna, aga mõne minuti pärast helistati tagasi. „Konsulteerisin teistega ja ärge minge perearsti juurde,” sõnas natuke mureliku häälega naine. Ta uuris täpsemalt, kus Itaalias haige käis ja kui kõrge palavik teda kimbutab. „Helistage kiirabisse, 112. Nad teavad, kuidas tegutseda. Toovad teid haiglasse eraldi sissepääsust, et teised ei nakatuks. Võite neile öelda ka, et Pärnu haigla on valmis teid vastu võtma,” selgitati Pärnu haigla infotelefonilt. Just nii peakski asi käima.
Terviseamet on selgitanud, et haigestumise korral tasub telefonitsi konsulteerida perearstiga või helistada kiirabisse numbril 112. Kui vaja, tuleb kiirabi nakatunule võimalikult kiiresti järele ja viib ta karantiini, et teha koroonaviiruse kontroll. Sedasi ei lähe haigestunu perearstikeskusse ega EMO registratuuri teisi nakatama.
Selged juhised
Samamoodi pädevad olid Tartu ülikooli kliinikumi perearstikeskus, Kuressaare haigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja perearsti nõuandetelefon 1220. Kolm esimest soovitasid kodus püsida, kontakteeruda perearstiga telefonitsi ja EMO-sse mitte minna. Palaviku tõusmise ja sümptomite lisandumise korral soovitati kindlasti kiirabisse helistada. Perearsti nõuandetelefonil vastanud meedik oli äärmiselt resoluutne.
„Mitte mingil juhul ärge minge ise EMO vastuvõttu või perearstikeskusse,” kõlas selge käsk. „Proovige ka töölt kaks nädalat kodus püsida. Rääkige ülemusega, muidu koroonaviiruse korral nakatate teisigi. Kui teil on palavik, saate ju töövõimetuslehe,” jätkas meedik. „Kui natuke halvem hakkab, kutsuge kiirabi numbrilt 112 või helistage uuesti nõuandenumbrile.”
Võru ja Viljandi haigla andsid nii nagu Narva haigla ja Tartu ülikooli kliinikumgi infot, mis võiks põhjustada koroonaviiruse leviku. Nemadki soovitasid kõigepealt perearsti vastuvõtule minna või talle helistada, aga kui perearsti ei õnnestu kätte saada, minna haigla erakorralise meditsiini osakonda. Nii võiks võimalik haigestunu teisigi nakatada.
Kuupikkusest teavitustööst pole piisanud
Haiglate soovitused võimalikule koroonaviirusesse nakatanule panid terviseameti meedianõuniku Eike Kingsepa ohkama. „Me oleme neile nädalaid juhiseid jaganud, missuguseid soovitusi inimestele anda,” sõnas ta. Terviseamet on ligi kuu aja jooksul kohe terviseasutustele teatanud, kuidas tegutseda, kui haiguse kohta on selgunud uut infot.
„Peame asutusi edasi teavitama, senine töö pole piisav olnud,” nentis Kingsepp. Ta kinnitas, et terviseamet tuletab haiglatele ja perearstikeskustele uuesti meelde, et selgete koroonaviiruse sümptomitega inimesi ei tohi vastuvõtule kutsuda.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et riigi peamine siht on teha kõik, et koroonaviirus ei jõuakski Eestisse. „Teha teavitustööd, et inimesed suhtuksid oma tervisesse tähelepanelikult ja tervishoiutöötajatel oleks teada, mida teha inimesega, kellel on koroonaviiruse sümptomid,” lausus Kiik.
Ministri sõnul pole riigil kavas reisimist piirata ega välisriigist tulnud inimestele lauskontrolli teha. „Kuna koroonaviiruse peiteaeg on kaks nädalat, pole otstarbekas kontrollida inimesi, kellel pole ühtki nakkuse sümptomit avaldunud. Kui inimesel tegelikult on koroonaviirus, aga varajane proov osutub negatiivseks, tekitab see valekindluse ja viirus võib edasi levida,” selgitas Kiik.
Ta soovitas reisiplaane tehes juhinduda välisministeeriumi soovitustest mitte reisida Hiinasse, Tenerifele ega Itaalia piirkondadesse, kus nakkus levib.
„Põhja-Itaalia ja Tenerife lendude operaatorid jälgivad enne inimeste lennukisse lubamist, et ükski kahtlaste sümptomitega inimene ei pääseks pardale. Nii tehakse kontroll juba lähteriigis, et viirust edasi ei kantaks,” ütles Kiik. „Kui lennukis avastatakse, et reisijal on koroonaviirusele viitavad sümptomid, antakse sellest kohe teada lennujaamale, mis tegutseb terviseameti suuniste järgi edasi, et haige teistele ohutult ära viidaks ja testitaks.”
Kiige sõnul on riigi ülesanne mistahes ohu korral tagada, et rahvas ei reageeriks üle, aga ka kindlustada, et ohtu ei suhtutaks liiga leebelt. „Terviseameti ja välisministeeriumi soovitused ja ohuhinnangud on proportsionaalsed. Valmisolek peab olema, aga muretsemiseks pole praegu põhjust, sest Euroopa Liidus on nakatunute arv võrdlemisi väike ja Põhja-Itaalias on tegu piirkondliku puhangukoldega,” lausus Kiik.
Minister rõhutas, et inimesed saavad ise enda kaitsmiseks palju ära teha: tuleb järgida vajalikke hügieeninõudeid, enda ja lähedaste tervist ning juhinduda terviseameti ja välisministeeriumi soovitustest.
Terviseamet loodab, et koroonaviiruse levikupiirkondadest – praegu eelkõige Hiinast ja Põhja-Itaaliast – reisilt tulnud töötajad saavad tööandjaga kokkuleppele töötada kaks nädalat kodust. Kuid päris igas tegevusvaldkonnas ei pruugi see siiski võimalik olla.
„Paljudes töökohtades rakendatakse painduvat tööaega. Seega teatud sektorid saavad mõnda aega kenasti hakkama, kui töötaja teeb kaugtööd. Kuid töökohtades, kus inimene peab olema kohal, võib see tähendada kas osalist või täielikku töö seiskumist,” ütles Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Olukorras, kus töö täielikult seiskub, on keeruline mistahes ettevõtjal.”
Mida see siis tähendab? Luminor soovitab hiljuti Itaalias või Aasias käinud töötajatel kaks nädalat kodust tööd teha. Panga kommunikatsioonijuht Karel Hanni kinnitas, et töötajatele on meelde tuletatud tavapäraseid gripihooajaga seotud soovitusi, kuidas end viiruste eest paremini kaitsta. Samuti seda, et haigussümptomite ilmnedes tuleks koju jääda.
Viiruse Euroopasse jõudmine oli tegelikult ette teada ja on loogiline, et nüüd hakkavad inimesed haiguse pärast rohkem hirmu tundma. Kaubandus-tööstuskoja soovitus on võtta asja rahulikult ja teha otsuseid kaalutletult, rääkis Palts.
Tööriistad on riigil
Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et kõige rohkem infot ja tööriistu selliste olukordade lahendamiseks on riigil, mitte üksikisikutel või ettevõtetel.
„Praegu pole veel näha põhjuseid, miks töötajad peaksid massiliselt koju jääma. Seda ei saa ka kergekäeliselt lubada, sest kannatada saavad nii tavapärane majandustegevus kui ka avalikud teenused. Kui nüüd riik otsustab, et nähtavate sümptomiteta töötajad võivad koju jääda, tuleks see protseduur, ajaraam ja rahastamine selgelt kokku leppida,” nentis Aas. „Muu hulgas tuleb kokku leppida, kuidas fikseeritakse töölt puudumine ja kes kompenseerib kulud. Riik võiks selles olukorras võtta enda peale nende haiguspäevade kompenseerimise, mis tavaolukorras on tööandjate kulu.”
