Läti peaministri Krišjānis Kariņši sõnul on Balti riikidel palju huvisid, kuid põhihuvi on õigus eksisteerida. Selleks on aga tarvis sõjalist julgeolekut. Foto: Taavi Sepp

Läti peaminister Krišjānis Kariņš põikas reedel oma Eesti kolleegi Jüri Ratase kutsel Tallinnasse, et vaadata tantsupeo kulminatsiooni ehk viimast etendust. Pärast kultuurielamust, mis pani Kariņši tundma end kui kodus, rääkis ta Eesti Päevalehega tõsisematel teemadel, mis mõlemas riigis õhus on: alates alkoholiaktsiisist ja airBalticust kuni Venemaa ja Euroopa Nõukogu ning Euroopa Liidu tipptöökohtade jagamiseni välja.

Eesti ja Läti viimase aja suurim ühisteema on olnud alkoholiaktsiis. Mulle tundub, et selle maksulangetuse tõttu kumbki ei võida, mõlemad hoopis kaotavad.


See pole hea olukord. Mure on kahtlemata see, et kui naaber langetab maksu 25%, on sel meie maale selge majandusmõju, potentsiaalselt negatiivne majandusmõju.

Tavaliselt on nii – ja see on meid selles küsimuses enim üllatanud –, et eestlased on väga ettearvatavad, suurepärased partnerid. Ja minu hinnangul pole me juba palju aastaid teineteist üllatanud. Aga see nüüd natuke üllatas.

Aktsiisierinevus tekitab äri, kas tahad seda või mitte. Kui soovida olukorda muuta, siis tavaliselt on parim tee teha seda samm-sammult, nii et kõik saavad kohaneda. Äri tähendab ju samuti maksuraha, eelarve suurenemist. Seega see üllatas.

Aga rääkisime sellest ka Jüri Ratasega ja mulle jäi vestlusest arusaamine, et me mõlemad soovime maha istuda ja ratsionaalse lahenduse leida.

Aktsiisilangetusel on ka soovimatu külg rahvatervise vaatenurgast, sest alkohol läheb odavamaks. Ja ühegi valitsuse huvides pole see, et inimesed jooksid rohkem alkoholi – kindlasti mitte minu valitsuse, aga arvan, et ka mitte Eesti eesmärk.

Kui Läti esitas ettepaneku alkoholiaktsiisi langetada, siis mõistsin Läti aruteludest, et see on mõeldud ajutiseks.


Jah. See, mida meie parlament praegu teeb, on muuta aktsiis tagasi tasemele, kus see oli jaanuaris. Tõstsime aktsiise märtsis. Plaanisime tõsta neid tuleva ja ületuleva aasta märtsis, oleksime Eestile järele jõudnud.

Nüüd aga tuli Eesti 25% alla ja me läheme tagasi jaanuaris kehtinud määrade juurde, mis on 10–11% madalamad. Seega erinevus jääb, kuigi väiksem.

Avalehele
121 Kommentaari