Majanduskulude võlg on korteriühistute tuline probleem
Huvi, miks arved on tasumata, tuleks üles näidata juba üsna pea pärast maksetähtaja ületamist.
„Läbirääkimisel saab teada võlanõude põhjuseid. Võib-olla on arve maksmata mõnel perekondlikul põhjusel või seetõttu, et tööandja ei ole palka õigel ajal üle kandnud,” viitab Mardi. Ta lisab, et lõviosa inimestest on siiski kohusetundlikud ning mõistavad, et kui nemad jätavad maksmata, maksab nende arve kinni keegi teine – korteriühistu ei saa soojatootjale või prügivedajale arvet tasumata jätta ning sel juhul tuleb raha võtta näiteks ühistu remondi- või reservfondist. See omakorda tähendab, et majas jääb mõni vajalik töö tegemata.
Teisalt nendib Mardi, et on vähe kortermaju, kus maksedistsipliin on sada protsenti korras. „Julgen väita, et majanduskulude võlglased on korteriühistute puhul kõige tulisem probleem. Suuremal või vähemal määral peab iga maja nendega kokku puutuma.”
Notariaalne leping
Kui võlgnik on koostööaldis ja temaga saab maksete tasumises kokku leppida, on sel juhul mõistlik sõlmida kindlasti notariaalne leping.
„Seda võimalust kasutatakse vähe, aga tark oleks notari juures sõlmida notariaalne maksegraafik, kuhu on võimalik lisada tingimus, et kui võlgnik oma kohustust ei täida, allub võlg kohesele sundtäitmisele,” selgitab Mardi. „See dokument muutub võla tasumata jätmisel täitedokumendiks, millega saab otse kohtutäituri juurde minna.”
Nii jääb ära asjatu aja- ja rahaline kulu, mis kaasneb võla sissenõudmisega kohtu kaudu. Muidugi eeldab notariaalse kokkuleppe sõlmimine võlgniku nõusolekut.
Lahendus kohtust
Kui ühistu eelkirjeldatud viisidel võlgnikuga kuidagi kokkuleppele ei saa, on üks võimalus esitada kohtusse maksekäsu kiirmenetlus, mis võimaldab ilma kohtuistungita ja väiksemate kuludega võlgnikult raha sisse nõuda.
Urmas Mardi sõnul maksab seda teed aga minna üksnes siis, kui võib eeldada, et võlgnik ei esita nõude kohta vastuväidet. Juhul kui ta seda teeb, arutatakse võlanõuet edasi tavalise hagimenetlusega ning ühistul tuleb tasuda täiendavalt riigilõivu. Siis on otstarbekam võlanõuet kohe hagimenetluse korras esitada.
Urmas Mardi nendib, et korteriühistute liidu klientide seas on selliseid, kus võlgnik ei suvatsegi enne maksta, kui asjale on kohtulik käik antud.
„Ühe inimesega on olnud nii, et ta on neli korda maksnud võla ära alles maksekäsu kiirmenetluse korras,” toob Mardi näite. Lisaks võlale tuli tasuda inimesel ka kiirmenetluse kulud.
„Eks võlgnik teab, kuidas maksmise protsessi pikendada, aga lõpuks on tal täitemenetlus kaelas ning siis tuleb võlasummast kordades suurem summa tasuda, sel pole ju mõtet,” rõhutab Mardi, et ega võlglane maksmisest pääse.
Vastutus mõlemal
Korteri võõrandamisel läheb majandamiskulude võlg üle uuele omanikule, st uus omanik vastutab võla eest solidaarselt vana omanikuga. „Seega endine omanik võlast ei vabane, vaid vastutab koos uuega,” selgitab justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets.
See, kas vana omaniku vastu on juba maksekäsu avaldus või hagi esitatud, tema ütlust mööda tähtsust ei oma. Kui korter võõrandatakse sel ajal, mil käimas on kohtulik menetlus, on ühistul Urmas Mardi sõnul õigus nõuda võla tasumist nii korteri uuelt kui ka vanalt omanikult – seda saab ühistu ise otsustada. Küll ei saa Murumetsa väitel uuelt omanikult võla nõudmiseks kasutada kohtulahendit, mis on tehtud vana omaniku suhtes.
„Kui uus omanik võlga vabatahtlikult ei maksa, tuleb tema vastu uuesti kohtusse pöörduda,” ütleb Murumets.
Võlgnikega tegeledes ei maksa ühistul unustada sedagi, et võlgniku kohustus aegub kolme aasta pärast. „Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõu muutub sissenõutavaks. Näiteks, kui tegemist on septembri arvega, mille maksmise tähtaeg on oktoobris, siis nõue aegub kolm aastat hiljem jaanuaris. Ehk siis selle aasta septembri võlg aegub 2019. aasta jaanuaris,” ütleb Mardi.
