Nutikodu lahendustega saab maja kütmist tõhusamaks muuta
Levinud viis on ehitada soojapidav maja või renoveerida see soojapidavaks, ent palju sõltub ka küttesüsteemist ja kütuseliigist ning sellestki, kui palju on endal aega või soovi maja kütmisega tegeleda. Ahju halupuudega kütta on muidugi odav, kuid nõuab iga päev palju aega, samuti puudub võimalus saavutada stabiilselt püsivat temperatuuri, sest ahi ju jahtub.
Tänapäevaste mugavate küttelahendustega niisugust muret pole, kuid lisades küttesüsteemile targa maja lahenduse, saab kulutusi maja kütmisele veelgi optimeerida.
Portaalis Majaehitaja selgitab ehitusinseneriharidusega Eno Pappel, millised võivad need lahendused olla.
„Näiteks kui ilmaennustus näitab, et järgmise 24 tunni jooksul läheb välistemperatuur lühiajaliselt kolmeks tunniks seitse kraadi külmemaks, siis süsteem teab, et pole vajadust täiendavaks kütmiseks ja hoiab madalamat ühtlast koormust. Lühiajalised temperatuurimuutused tavaolukorras aktiviseerivad küttelahendusi suuremale võimsusele ning kui mõne tunni pärast läheb ilm soojemaks, siis sisuliselt kulutatakse asjatult energiat,” toob Pappel ühe nutikodu võimaluse esile.
Ühes toas soe, teises jahe
Nutimaja lahenduste tootja JUNG esindaja Talger Elektrotehnika direktori Margo Väinsare sõnul pakub nutikodu erinevaid kütterežiime, mis võimaldavad reguleerida automaatselt ruumide kütet, hoides temperatuuri vastavalt elanike eelnevalt tehtud valikutele.
„Näiteks kui veedate kodus õhtut koos perega, lülitub sisse mugavusrežiim ja toas on soe. Samas kui lahkute hommikul tööle, käivitub ökorežiim,” selgitab Väinsar.
Nutikodu võtab arvesse ka ruumis viibivat inimest ja ruumi temperatuuri.
„Näiteks kui teete köögis süüa ja pliidist õhkub lisasoojust, võtavad küttesüsteemid seda arvesse ja kulutavad vähem energiat,” räägib Margo Väinsar.
Tema ütlust mööda saab nutikodu süsteemi programmeerida ka nii, et eri ruumides oleks erinev temperatuur. Nii saab säästa näiteks abi- ja laoruumide või muude mitteeluruumide arvel.
Nutimaja või -korter reageerib ka välistemperatuurile, mistõttu saab ära kasutada päikesesoojust. Nutimaja süsteeme on võimalik seadistada nii, et päikesepaiste korral avanevad ribakardinad ja päike kütab toa soojaks. Samuti vastupidi: ribakardinad võivad sulguda ja maja nõnda paremini isoleerida, kui näiteks öösel puhub akna taga tuul.
Tuulutamise ajal ei küta
Eno Pappel toob nutikodu võimalustest veel sellisegi näite. Termostaadiga radiaatorite puhul saab kütmist toa kaupa küll käsitsi reguleerida, kuid seda tegevust saab jätta ka peenautomaatikale, mis annab ehk tõhusama kokkuhoiu.
„Täiendavalt on võimalik jälgida ka seda, kas majas on mõni aken tuulutamise tarvis lahti ja anda sellest kütteandurile „teada”, et pole vaja kütteventiili avada ning sellega lisakoormust küttesüsteemis tekitada,” märgib Pappel. See aitab vältida olukordi – ja need ei olegi väga harvad –, kus aken lahti unustatakse ja radiaator seega huugama sunnitakse, sest külmas toas ei hakka termostaat kütmist piirama.
Eno Pappeli sõnul ongi kütmine otseselt seotud ventilatsiooniga.
„Mida kiiremini õhk ruumis vahetub, seda suurem on enamasti ruumi küttevajadus,” nendib ta. Siingi on võimalusi targa maja lahenduseks. Näiteks on ventilatsioonisüsteem seotud maja valvesüsteemiga sel moel, et kui maja valvesse pannakse, lülitub ventilatsioonisüsteem väiksemale koormusele.
„Selliselt väheneb majas õhuvahetus ning koos sellega väheneb ka küttekoormus. Selline lahendus sobib ennekõike sundventilatsiooniga majas, kus kogu maja õhuvahetus on keskse ventilatsioonisüsteemi hallata,” ütleb Pappel.
Väinsar lisab, et nutikodu süsteemi saab programmeerida ka nõnda, et see õhutaks ainult neid ruume, kus on inimesi, loomi või taimi.
