Praegu õpetab Anu Kell peamiselt gümnasiste nii Gustav Adolfi gümnaasiumis kui ka Tallinna reaalkoolis. Peale selle juhendab ta eesti keele riigieksamiks valmistumise kursuseid. Foto: Rauno Volmar

Eesti emakeeleõpetajate seltsi juhatuse liige, ligi 30 aastat eesti keele õpetajana töötanud Anu Kell loeb igal kevadel läbi umbes 400 riigieksamikirjandit. Ta nendib, et praegu saab eksami tehtud ka siis, kui õpilane pole elus ühtegi raamatut avanud.

Sellel aastal sooritas eesti keele riigieksami 6679 eksaminandi ja keskmine tulemus oli 62 punkti 100 võimalikust. Pooled noored said punkte veel vähem. Kell peab seda väga nõrgaks tulemuseks. „See on viie palli süsteemis hinne kolm,” täpsustab ta. „Kui Eesti keskmine hinne on kolm, siis see ei ole minu meelest väga hea.”

Eksami ülevaates on kirjas, et paljude tööde puhul oli käekiri raskesti loetav. Kui tihti te seda märkasite?


Käekiri ei olegi nii hull, vaid kirjandid on üldse kehvemaks läinud. Keskmine [tulemus] küll püsib seal 62 punkti juures, aga minu hinnangul on see kurvastavalt madal. Need on eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed, kes on 12 aastat koolis käinud, ja nad suudavad keskmisel tasemel emakeelset teksti luua ainult 62 punkti eest. Innove arvates on see piisav, sest rahvusvaheliste võrdluste tabelis on see enam-vähem normaalne, aga mina arvan, et see võiks olla kõrgem.

Probleem on selles, et kirjandid jäävad järjest sisutühjemaks. Näiteks sellel aastal olid minu arvates suhteliselt head teemad. Üks neist – „Kas kirjaniku eluloo tundmine on teoste mõistmise seisukohast vajalik” – nõudis ilukirjanduse tundmist ja sel teemal kirjutasid väga vähesed. Väga hea teema. Minu hinnangul võiksid kõik sellised olla.

Küll ettearvatavalt, aga siiski kurvastaval kombel kirjutati kõige rohkem viimasel teemal [tehnika arengu kahjulikest kõrvalmõjudest]. See iseenesest võiks ka olla hea teema, aga valdav enamik noori näeb tehnoloogia arengut ainult nutitelefonis. Siis nad kirjutavadki, et liigne nutitelefoni kasutamine mõjub silmadele halvasti. Üks kirjutas väga kenasti, et nutitelefoni kasutamisest võib tulla küür selga, nagu Quasimodol oli.

Kui tehnoloogia areng tähendab inimese jaoks ainult nutitelefoni, siis see on primitiivne ja kurb. Kas sa käid sellepärast 12 aastat koolis, et kirjutada kirjand nutitelefonist? Nutitelefonist saab ilma hariduseta ka kirjutada.

Avalehele
236 Kommentaari