Eelnõu esimene lugemine ehk sisuliselt eelnõu tutvustamine on riigikogus juba toimunud, teise lugemiseni on Aadu Musta sõnul veel aega. Sinnamaani on eelnõu muudatusettepanekud teretulnud ning saatus veel lahtine.

“Kõik kukla kratsimised tuleb enne tehtud saada, kui asi teise lugemiseni jõuab,” ütles Must ja tunnistas, et senisel menetlusel on kiirustamise maik juures.

Ta lisas, et eelnõu ise on ikkagi mõistlik, aga infomüra sees said huvirühmad samast asjast erinevalt aru. “Ka sõnast “eksam” said paljud osapooled erinevalt aru,” tähendas ta. “Eelnõu sisus olid kõik ühel nõul, vaieldi terminite tähenduse üle.”

Must kinnitas, et sellel õppeaastal midagi ei muutu ning kõik toimub veel vanaviisi.

Haridusministeeriumi esialgse eelnõu kohaselt jääks eesti keele eksam alles, kuid see ei oleks enam põhikooli lõpetamise seadusjärgseks tingimuseks: selle üle võib otsustada kool. Samuti on eelnõus pakutud, et kõik põhikoolilõpetajad teeksid riikliku testi ühiskonnaõpetuses ning põhikooli jooksul – sealhulgas 9. klassis – korraldataks regulaarselt teste ka matemaatikas, võõrkeeltes, loodus- ja sotsiaalainetes.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Jelena Zemskova sõnul on aga riigikogu kultuurikomisjoni pädevuses eelnõu sisu muuta ning võib juhtuda, et esialgsel kujul ei pruugi see eelnõu kinnitust leida.

Eelnõu edasine menetluskäik on seega kultuurikomisjoni otsustada. “Siis saab edasi arutleda, missugused riiklikud testid saavad olema kohustuslikud, milline on nende seos lõpetamisega ning kellele on testide tulemused nähtavad,” lausus Zemskova ja lisas, et kõigi riiklike testide ettevalmistamist koordineerib SA Innove, kes kaasab protsessi valdkonna eksperte nii üldharidus- kui kõrgkoolidest.