Mitmedki pika staažiga kohtunikud vaatavad viimasel ajal nõutult riigikohtu poole. Ollakse küll kandideerinud vabanenud kohtadele, kuid ikka jälle leiavad toetust kas inimesed väljastpoolt või siis riigikohtuga seotud inimesed.

Riigikohtu esimees Villu Kõve seletab intervjuus muuhulgas lahti, mille järgi ta otsib uusi liikmeid riigi kõrgemasse kohtusse ja vastab uskumusele, et uued riigikohtunikud tulevad tema sõprade või sama taustaga inimeste seast.

Öeldakse, et kõik on justiitsministeeriumis koos töötanud punt või sealt läbi käinud…

Vastab tõele!

... aga et kõik esindavad ühte vaadet ja kuigi konkurssidel on ka kohtunikke, saavad ametisse hoopis advokaadid nagu Urmas Volens, kes nüüd ootab riigikogu kinnitust.

Urmas Volens loodetavasti tuleb jah.  

Nähakse, et tulevad kõik ühe sõpruskonna liikmed.

Muidugi võib seda nii vaadata. Mida me siis teeme? Sel on omaette suurem taust. 1990-ndate alguses oli justiitsministeeriumis ülikõva personalivalik. Ilmselt Mihkel Oviir oli see, kes andis paljudele noortele inimestele võimaluse. Mingi aeg tõesti töötasid seal koos Priit Pikamäe, Heiki Loot, mina.

Mida siis teha? Kui vaadata doktorikraadiga juriste, siis seesama seltskond on omale ka doktorikraadid teinud. Aga teised pole midagi teinud! Teised on ainult klähvinud – vabandust –, et miks meid ei võeta.

Riigikohtuniku kohta ei teenita välja viisil, et olen palju kohtunik olnud ja nüüd mina pean saama. Kõik inimesed, kelle võtnud oleme, on kirjutanud õpikuid, olnud akadeemilisel tööl, end pidevalt arendanud. See on minu jaoks kriteerium.


Avalehele
164 Kommentaari
Loe veel: