21.10.2019, 00:05
Riik vaatab enesetappe pealt
Samuti nagu depressiooni põdevad inimesed, kipuvad üksi jääma ka vaimse tervise spetsialistid.
FOTO:
Igal aastal tehakse Eestis üle kahesaja enesetapu. Ent vabasurma minejaid on rohkemgi, kui kajastab ametlik statistika, räägib MTÜ Peaasjad juht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Ta toob näiteks uppumised ja liiklusõnnetused, mille puhul endalt elu võtmiseks on valitud see viis, kuid mis on protokollides kirjas õnnetusjuhtumina.
Eesti noorte vaimse tervise liikumise liige ja kogemusnõustaja Hedvig Madisson märgib, et enamik vaimse tervise probleeme saab alguse enne 24. eluaastat. „Hiljem hakkab see kasvama nagu lumepall. Oleme käinud eri ministeeriumites, kohtunud ka peaministriga, aga isegi sotsiaalministeeriumis on tööl ainult üks inimene, kes tegeleb vaimse tervisega. Ennetuse pool jääb täiesti tegemata,” sõnab ta.