Sageli takerdub probleem psühhiaatrilise abi nappuse taha. Järjekorrad on pikad, haigus süveneb ja halvimal juhul arstini ei jõutagi. Foto: Shutterstock

Igal aastal tehakse Eestis üle kahesaja enesetapu. Ent vabasurma minejaid on rohkemgi, kui kajastab ametlik statistika, räägib MTÜ Peaasjad juht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Ta toob näiteks uppumised ja liiklusõnnetused, mille puhul endalt elu võtmiseks on valitud see viis, kuid mis on protokollides kirjas õnnetusjuhtumina. 

Eesti noorte vaimse tervise liikumise liige ja kogemusnõustaja Hedvig Madisson märgib, et enamik vaimse tervise probleeme saab alguse enne 24. eluaastat. „Hiljem hakkab see kasvama nagu lumepall. Oleme käinud eri ministeeriumites, kohtunud ka peaministriga, aga isegi sotsiaalministeeriumis on tööl ainult üks inimene, kes tegeleb vaimse tervisega. Ennetuse pool jääb täiesti tegemata,” sõnab ta.

Spetsialistid on pikka aega tulemusteta võidelnud riikliku suitsiidiennetuskava eest. Eesti Päevaleht püüdis kõigi riigikogus esindatud erakondade terviseküsimuste eestkõnelejatelt uurida, mis nende arvates aitaks vältida enesetappe. Nagu juba aastaid terviseennetajatele, öeldi ka meile valdavalt: aitäh, et tulite. Kui sedagi. Avaldame poliitikute vastused.

Avalehele
391 Kommentaari