Segadus kaitsekuludega: ühelt poolt vähendaks, teiselt poolt ostaks laenuga kalli süsteemi

Avaldus „käed eemale kaitsekulutustest” jäi riigikaitsekomisjonis EKRE ja Keskerakonna tõttu vastu võtmata. Tulekul on komisjoni erakorraline istung.

Esmaspäeval kogunes riigikogu ja oma esimest istungit pärast suvepuhkust pidas ka riigikaitsekomisjon. Mõistagi arutati kaitsekulude võimalikku vähenemist, mis jäi EKRE juhi ja rahandusministri Martin Helme jutust möödunud nädalal kõlama. Tõsi, ministri jutt muutus avalikkuses üsna kiiresti kriitikanoolteks kaitseministeeriumi senise tegevuse pihta. Pühapäeval ütles Helme Tre raadio saates „Räägime asjast”, et riigikaitsesse minev 2% SKT-st pole kaitsevõimele vajamineval määral mõju avaldanud ja on läinud „bürokraatlikku rahmeldamisse”. Rahandusminister viitas, et EKRE on valmis kaitsekulutuste määra SKT-st suurendama üle 2%, kuid üksnes siis, kui see läheks kaitseinvesteeringuteks.

Veel enam, Helme viitas ka võimalusele laenu võtta ja „lüngad” täita. „Õhutõrje, rannakaitse soomusmanöövervõime, me räägime 200–300 miljonist eurost,” ütles Helme. Ta märkis, et relvatootjatega olevat isegi kokkulepped, mis võimaldaksid kohe hankeid teha.

Riigikogu riigikaitsekomisjon soovis esmaspäeval teha ühisavalduse, et kaitsekulusid ei puututa, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Keskerakond tahtnud asja veel omakeskis arutada, aga EKRE soovis komisjoni tuua oma plaaniga rahandusministri Martin Helme. Uus katse tehakse täna, kolmapäeval, kui riigikaitsekomisjon koguneb erakorralisele koosolekule. Sinna ongi kutsutud nii rahandusminister Helme kui ka kaitseminister Jüri Luik. Samuti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk.

„Erakordne on see, et riigikaitse on muutunud kauplemise objektiks. Varem pole seda olnud, see on olnud erakondade ülene teema,” tõdes riigikaitsekomisjoni liige Madis Milling.