Septembrist peab ette näidata olema korstna tuleohutusakt
1. septembrist peab igal kamina ja/või ahjuga eramul olema ette näidata kutselise korstnapühkija poolt välja antud akt, mis tunnistab küttekolde nõuetele vastavust järgmiseks viieks aastaks.
Indrek Laanepõld, Lääne päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal, mis saab neist, kel pole korstnapühkija akti ette näidata? Kui suur on trahv?
I.L: Meie eesmärk ei ole trahviraha määrata, sest see ei täida kuidagi peamist eesmärki – muuta kodud tuleohutuks. Küll aga tehakse majaomanikule kehtiva akti puudumisel sunniraha hoiatus koos ettekirjutusega, milles kirjas ka puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Trahvi maksmisest ei ole pääsu, kui tahmapõleng on juba toimunud. Tasub ka meeles pidada, et tuleõnnetuse vastu kindlustatud kodu, kuid millel puudub tõend selle kohta, et küttekolded on korras, ei saa pärast 1. septembrit loota täismahus kindlustushüvitisele.
Keda täpselt see nõue puudutab?
I.L:2010. aasta 1. septembrist hakkas kehtima tuleohutuse seadus, millega anti eramuomanikele, kel on majas küttekolle, viis aastat aega viia need nõuetega vastavusse ja kinnitada seda kutsetunnistusega korstnapühkija poolt väljastatud aktiga. Selline kohustus on majaomanikul iga viie aasta tagant – lasta spetsialistil küttekolded üle vaadata. Seadus sätestab üsnagi täpsed nõuded: kes on lasknud akti välja kirjutada kehtiva kutsetunnistuseta korstnapühkijal, sel tuleb seadust täita ja tellida uuesti kutsetunnistusega meister.
Vahepealsetel aastatel on eramu omanikul lubatud ise hooldust teha, see tuleb samuti fikseerida. Ise hooldada võib ainult üksikelamus ja seda tuleb teha vähemalt kord aastas.
Ahjuküttega kortermajas peab kutseline korstnapühkija hooldust tegema ja oma hinnangu andma igal aastal vähemalt ühel korral, nii on see juba alates 2010. aasta septembrist. Kas korteriomanikud tellivad ühiselt korstnapühkija, kes siis väljastab maja kohta tervikakti, või tellib iga korteriomanik ise spetsialisti ja muretseb tuleohutust kinnitava akti – see on elanike omavaheline kokkulepe. Küttesüsteemi ühiskasutuses olevate osade kohta (nt korsten) esitab korstnapühkija nõuetekohase dokumendi ühistule.
Ebaseaduslikule küttekoldele korstnapühkija kindlasti akti ei väljasta. Ebaseaduslik on küttekolle siis, kui sellel pole kohalikust omavalitsusest väljastatud luba.
Mis saab siis, kui küttekolded majapidamises on nii viletsas seisukorras, et korstnapühkija ei väljasta nõutavat akti?
I.L: Kui korstnapühkija leiab tööde käigus puuduseid või tuleohtliku olukorra, teeb ta kirjaliku ettepaneku vigade kõrvaldamiseks. Ettepanekus loetleb ja kirjeldab korstnapühkija üksikasjalikult kõiki leitud puudusi, sellest teine eksemplar jõuab ka päästeametisse. Kui tegemist on lihtsamate puudustega ja korstnapühkijal on vahendid olemas, siis võib ta need kokkuleppel omanikuga kohe kõrvaldada. Suuremate puuduste kõrvaldamiseks tuleb leida kutsetunnistusega spetsialist.
Millal on oodata inspektorite kontrollreidi?
I.L: Kutselise korstnapühkija poolt välja antud akt ei ole mitte tuleohutusjärelevalve inspektori rahustamiseks, vaid ikka tõenduseks küttekolde omanikule, et tema kodu küttekolded on kas korras või siis pole korras. Lisaks on aktil omaette oluline väärtus tuleõnnetuste puhul. Kui kodu on kindlustatud ning kindlustus hakkab tuleohutusõnnetuse kahjusid korvama, annab akt kindluse, et kulud kaetakse täiel määral.
Asutused ja eluruumid satuvad tuleohutusjärelevalvesse peamiselt ohuprognoosi alusel: jälgitakse viimase perioodi tulekahjude trende, nende toimumist erinevates hoonetüüpides ja hinnatakse võimalikku süttimise riski. Kindlasti võetakse ülevaatus ette siis, kui korstnapühkija on oma töö käigus avastanud halvas seisukorras küttekolde või kui tuleohutuse pärast muretsenud naaber on teinud sellekohase avalduse.
