Tehiskärestik on andnud vabaduse nii kaladele kui ka jõel sportijatele. Foto: Keskkonnaagentuur

Pisut üle aasta tagasi septembris, algasid Sindi paisu lammutustööd. Betoonrajatis takistas Pärnu jõe kalasid ülesvoolu kudealadele rändamast ja probleemile otsiti lahendust paarkümmend aastat. Keskkonnaagentuur on öelnud, et Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid paisu tõttu said lõhed kasutada vaid 1% jões leiduvatest elupaikadest. Praegu on kärestiku rajamiseks jäänud teha veel mõned tööd, kuid juba on kalu tulnud juurde palju kiiremini ja massilisemalt, kui keegi oleks osanud oodata.

„Projekti eesmärk on absoluutselt kindlasti täidetud, kalade rändetee on avatud,” rõõmustab keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. „Juba tuleb väga palju signaale ülevalt voolu, et näiteks Navesti jões on nähtud jõesilmu, keda pole seal aastakümneid olnud, kuna ta ei saa üle ka pisikesest rändetakistusest. Kui mõni lõhe või forell veel läks, siis silm ei lähe isegi 10-sentimeetrisest takistusest üle.” Silmu on juba jõudnud püüda nii kohalikud kalamehed kui ka teadlased.

Avalehele
46 Kommentaari