„Meedias on üsna palju räägitud sellest, et riigil on justkui soov sõnumirakendustele – mida me tunneme WhatsApp’i, Viberi jt enamlevinud nimede all – luua mingisugune tagauks. Tegemist on eksliku infoga. Riik ei ole soovinud krüpteeritud sõnumikanalitesse tagauksi luua," selgitab siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar intervjuus Eesti Päevalehele.

Soov sõnumirakenduste andmetele ligi pääseda on siiski olemas, kuid teistsugusel kujul. Kommussaare sõnul peaksid rakendused läbi nende liikuvat suhtlust salvestama hakkama ja kui Eesti õiguskaitseorgan küsib, siis andma neile andmed vestlejatest ja nende asukohast.

Kas WhatsApp vmt rakendused on ka nõus neid andmeid koguma ja siseministeeriumile andma, Kommussaar öelda ei tea. Nendega suheldud ei ole. Ent eelnõu mõte on kohelda traditsioonilisi suhtluskanaleid nagu telefon ja SMS võrdselt nende kõrvale tekkinud uute alternatiividega.

IT-õiguse ekspert Peeter P. Mõtsküla arvab, et siseministeeriumi plaan on täis vigu ja on korralikult läbi mõtlemata. „Asekantsler Kommusaar teeb intervjueeritavana lihtsalt oma tööd, rõhutades ikka ja jälle seda, kuidas „kurjategijate soov on olla peidus“ ning rääkides vastuseks ajakirjaniku küsimusele allika kaitsmise võimaluste kohta Leedu autovarastest, narkoärikatest ja lapsporno vahendajatest," tõdeb advokaat. Kuidas aga sõnumirakendused päriselt pihtide vahele võtta, seda Mõtsküla sõnul siseministeeriumi plaanist aru pole saada.

Avalehele
146 Kommentaari
Loe veel: