Vihjeandjate kaitse direktiiv võeti Euroopa Parlamendis vastu 7. oktoobril. Korruptsioonivaba Eesti avaldas juba septembris nn vihje andmise tööriistakasti. Kas ettevõtete juhtide seas on teadlikkus huvide konfliktist, vihje andmisest või vihjeandja kaitsmisest suurenenud?
Vihjeandmise tööriistakasti ettevalmistamisel sai selgeks, et Eestis on juba ettevõtteid, mis on selle protseduuri käima saanud. Nad on reguleerinud selle, kuidas vihjeliin asutusesiseselt usalduslikku teed pidi toimib, aktsepteerivad sellist väärkäitumistest teavitamise viisi ja on mõelnud ka, kuidas tagada vihjeandjate konfidentsiaalsus ja kaitse.
Viimane on ilmselt väga oluline?
Jah, väga. Avalikkuse ette tulnud näited – nii TTÜ kui ka maaeluministeeriumi kantsleri juhtum – näitavad ilmekalt, et teemast ei teata veel piisavalt ning ilma suurema avaliku aruteluta järgneks pigem hukkamõist. Reaktsioonid ühiskonnas on erinevad. Osa toetab info väljaandmist, osa mõistab selle hukka. Viimane näitab, et ühiskonnas levib negatiivne suhtumine vihjeandmisesse. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõi välja, et mõned asjad on vaikimisi asutuse siseküsimused ja neid tuleks lahendada hea töökultuuri järgi vaid siseringis. Ometi, mis puudutab maaeluministeeriumi juhtumit, jõuti juba ohtliku huvide konflikti olukorrani.