85 rikkaima inimese käes on pool maailma varandusest
Rikaste eliit on Oxfami sõnul jõud ühendanud poliitiliste jõududega, et mõjutada majandusmängude kurssi ja õõnestab demokraatiat luues maailma, kus 85 maailma rikkaimat inimest omavad sama palju vara kui vaesem pool maailma rahvastikust. Heategevusorganisatsioon hoiatab, et rikkad edendavad oma agendat teiste arvelt.
Raport "Working For the Few", mis avaldati enne maailma majandusfoorumit Davosis, Šveitsis, toob välja üha suureneva majandusliku ebavõrdsuse kahjulikud mõjud nii arenenud kui ka arengumaades.
Raporti kohaselt kasvab maailmas siiski ka teadlikkus sellest, et rikkad on võimu enda kätte haaranud. Küsitluse, mis viidi kuues Oxfami riigis (Brasiilia, India, Lõuna Aafrika, Hispaania, Suurbritannia ja USA), tulemused näitavad, et inimesed usuvad, et seadused on rikaste poole kaldus.
Oxfam kutsus maailma majandusfoorumil osalevaid poliitikuid ja ärijuhte üles võtma isiklikku vastutust probleemi ees selle läbi, et nad ei väldiks makse ja ei kasutaks oma jõukust poliitiliste teenete saamiseks. Heategevusorganisatsioon tahab, et osalejaid peaksid kinni kuuest lubadusest.
Ebavõrdsus on viimastel aastatel saanud üheks olulisemaks murepunktiks maailmas: USA president Barack Obama tegi selle enda prioriteediks aastal 2014. maailma majandusfoorumi globaalse väljavaate raport, mis avaldati novembris, hoiatas, et ebavõrdsus õõnestab ühiskondlikku stabiilsust ja ohustab turvalisust kogu maailmas.
Winnie Byanyima, Oxfami tegevdirektor, kes samuti osaleb majandusfoorumil, ütles: "On vapustav, et 21. sajandil on poole maailma rahvastiku vara võrdne väikese eliidi omaga, kes võiks rahulikult istuda ühes rongivagunis."
Mõned raportis välja toodud murepunktidest:
Üle kogu maailma peidavad kõige rikkamad inimesed ja firmad triljoneid dollareid maksuparadiiside võrgustikus. Hinnanguliselt on off-shore kontodel 21 triljonit dollarit.
USA-s on deregulatsioon finantssektoris otseses seoses ülemise ühe protsendi sissetuleku, mis on nüüd kõrgeimal tasemel pärast suurt majanduslangust, kasvuga.
Indias on miljardäride number kümnekordistunud viimase kümne aasta jooksul ja seda väga regressiivse maksusüsteemi tõttu ja selle pärast, et rikkad ekspluateerivad oma sidemeid valitsuses. Vaeste peale kulutamine on samal ajal märkimisväärselt madal.
Euroopas on kokkuhoiupoliitika määratud eelkõige vaestele ja keskklassile ning surve finantsmaailmast, kelle jõukad investorid on lõiganud kasu riigi päästemehanismidest, on suur.
Aafrikas ekspluateerivad ülemaailmsed korporatsioonid (eriti kaevandustööstuses)oma mõjuvõimu, et vältida makse ja hüvesid, vähendades valitsuste ressursse vaesusega võitlemiseks.
Loe raportit siin.
