Abordikeelu kaotamine kütab Hispaanias kirgi
Kuigi dokument käsitleb peamiselt seksuaalkasvatuse ja -hariduse tõhustamist koolides, teavitusprojektide korraldamist noortele jne, on see rahva seas siiski tuntud kui abordiseadus. Ühiskonnas tekitab kõne all olev teema elavat vastukaja, paljastades hispaanlaste kõige suuremad hirmud ja sügavamad moraalsed tõekspidamised.
Kehtiva, 24 aasta eest vastu võetud seaduse järgi on raseduse katkestamine kuritegu ja kirjas ka karistusseadustikus. Erandeid on kolm: vägistamine, loote väärareng ja oht ema tervisele või elule. Kusjuures ainult kahel esimesel juhul on märgitud abordile ajaline limiit: vägistamisohvritel on aega 12. rasedusnädalani ja loote väärarenguga emadel 22. nädalani.
Seaduses puudub vabatahtlik, selgitusteta raseduse katkestamise variant. Naine võib end küll raseduse korral psüühiliste häiretega patsiendiks kuulutada, et siis arst otsustaks ohu üle tema tervisele ja/või elule. Sellel ehk kolmandal erandil ajalimiiti kinnitatud ei ole.
Karistusseadustiku artikkel 417 kinnitab vankumatult, et arst, kes teeb naise nõusolekul abordi väljaspool seaduses lubatud juhte, saab karistuseks ühe- kuni kolmeaastase vangistuse. Peale selle jäetakse ta kuueks aastaks ilma õigusest osutada meditsiiniteenuseid. Naist, kes põhjustab endal ise või laseb kellelgi teisel abordi teha, karistatakse kuue kuu kuni aasta pikkuse vangistuse või rahatrahviga.
Kas karistusliku iseloomuga seadusel on abortide arvule mõju olnud, nagu paistavad karmi korra pooldajad uskuvat?
Aastas tehakse Hispaanias ligi 112 000 aborti. Neist 90 protsenti raseduse esimestel kuudel ning vaid väike osa jaguneb vägistamisohvrite ja loote raske väärarengu vahel. 97 protsendi abortide juures viidatakse kolmandale, ebamäärasele põhjusele, milleks on „oht ema tervisele või elule”.
Enamik erakliinikutes
Rasedust katkestada soovivad naised peavad seda pea alati erakliinikus tegema – vaid kolm protsenti abortidest toimub riigihaiglates –, rääkimata sotsiaalsest ja psühholoogilisest survest ning süütundest, mida tekitab algstaadiumis raseduse vabatahtliku katkestamise käsitlemine kuriteona.
Kõike eelnevat arvesse võttes on Hispaania valitsuse võrdõiguslikkuse minister Bibiana Aído tegelenud juba tükk aega koos ekspertidega uue seaduse väljatöötamisega.
Kitsaskoht: kui vanalt tohib ise otsustada?
•• Seaduseelnõu kõige poleemilisem osa on seotud raseda naise vanusega: kavakohaselt tohivad 16–18-aastased neiud aborti teha vanemate nõusolekuta. Sellega pole eri uuringute kohaselt nõus lausa 80% parempoolsete parteide ja pool sotsiaaldemo-kraatide toetajaid.
•• Küsitluste andmeil elab 21% 14–19-aastastest naistest aktiivset suguelu, neist pooled tunnistavad, et ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid. Aborditegijate koguarvust on alla 19-aastasi neide umbes 14%.
•• Võrdõiguslikkuse ministri sõnul eeldatakse siiski, et enamikul noortel on oma perekondadega niivõrd usalduslik suhe, et rasestudes saavad naised rahulikult lähedastega oma otsuse läbi rääkida.
•• Pealegi peab uus seadus olema ministri sõnul kooskõlas teiste meditsiinilisi otsuseid käsitlevate reeglitega, mis puudutavad näiteks südamelõikust või iluoperatsiooni, kuhu võivad vanema nõusolekuta minna 16-aastased noored.
•• Hispaanias on vanusepiiridega üldse üks suur segadus. Ja tekibki küsimus, et kui 16-aastased noored võivad vanemate nõusolekuta abielluda ning juba 13-aastased noored on Hispaania seaduste kohaselt piisavalt küpsed, et anda nõusolek seksuaalelu alustamiseks mõne täiskasvanuga, siis kuidas saab väita, et 16-aastased neiud ei ole võimelised emaks saamise üle otsustama.
