Arheoloogid leidsid Inglismaalt Stonehenge´i ehitajate küla
Stonehenge'i naabruses Durrington Walls’is tehtud väljakaevamistel avastasid arheoloogid muistete elamute jäänused, vahendab BBC.
Arheoloogid kaevasid Durringtonist välja kaheksa puust maja jäänused, kuid geofüüsikalise uurimisseadme abil on nad tuvastanud, et maa all on veel paljude hoonte jäänused. Teadlased usuvad, et kokku on Stonehenge’i ehitajate külas vähemasti sada maja.
Asulasse mahtus elama mitusada inimest ja seega on see suurim neoliitikumi aegne asula Suurbritannias. (neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.-2. aastatuhat eKr - toim)
Arheoloogid dateerisid Durringtoni elamud aega 2600 – 2500 eKr ja ka Stonehenge arvatakse olevat sel ajal valminud. Niiöelda „Stonehenge’i ehitajate küla” leidnud arheoloog Mike Parson Pearson ja tema kolleegid on kindlad, et äsjaleitud küla ja Stonehenge’i vahel on side.
Pearson usub, et see Durringtonis asuv küla polnud aastaringselt kasutuses ja tegu oli religioosete hoonete kompleksiga - arvatavasti tulid inimesed sinna hooajaliselt pidusöömingute ja matusetseremooniate jaoks.
Seni välja kaevatud hooned on kõik ühesuurused - majakese pindala on 5 ruutmeetrit, sellel on palkseinad, savist põrand ja ruumi keskel kolle. Majade põrandaid katab 4600 aasta tagune rämpsukiht ja professor Pearson ütles selle kohta BBC-le: „See on kõige rikkalikum – ja selle all ma mõtlen kõige räpasem – antud perioodi leiukoht Suurbritannias. Me ei ole iial näinud sellises koguses saviesemeid, loomaluid ja ränikive.”
Sinna tulid inimesed kogu rehioonist, et pidada kesktalve suuri pidusööke, kus pandi nahka tohutu kogus toitu – ja kondid visati põrandaile.
Pearson selgitas: „See rämps seal ei ole tavaline kodune rämps, sest seal pole loomade nahkade puhastamiseks kasutatud varustust ja ei mingeid jälgi lihakehade töötlemisest. Loomakondid on seal ära visatud pooleldisööduna ja seda me peame pidustemisele iseloomulikuks. Seal (külas) nad pidutsesid – võib öelda, et see oli esimene tasuta pidu.”
Durringtonis on ka omaenese Stonehenge – tõsi küll, puust. Aga selle kujundus on Stonehenge’i omale rabavalt sarnane. See „henge” avastati juba 1967. aastal, ammu enne asula leidmist. Puust „henge” on ka mõeldud astronoomilise kalendri sündmuste tähistamiseks, kuid mitte samade, mida tähistati Stonehenge’is. Stonehenge on ehitatud talvise pööripäeva päikeseloojangu järgi, aga Durringtoni „henge” puidust ring on joondatud talvise pööripäeva päikesetõusu järgi – seega need kaks ringi olid mõeldud üksteist täiendama.
