Asteekide keisri pärijad nõuavad Mehhikolt renti
Mehhiko Asteekide viimas keisri Montezuma II pärijad alustavad kohtuasja, et panna Mehhiko riiki maksma neile renti ajaloolise Mexico City linnasüdame eest, viimati maksis riik neile renti aastal 1933.
Mehhiko ajaleht El Universal vahendas neljapäeval Rahvusliku Autonoomse Ülikooli uurija Alejandro Gonzalez Acosta sõnu, kelle kinnitusel said Montezuma pärijad renti sajandeid, teatas uudisteagentuur dpa. El Universali kinnitusel on Montezuma järeltulijad juba mitu aastat otsinud võimalusi sundida Mehhiko valitsust taas renti maksma ja tunnistama neid kui asteekide keisrikoja legitiimseid pärijaid.
Alates 16. sajandi algusest, mil Hispaania alistas asteekide riigi, maksid Hispaania kuningad Mexico linnasüdame kasutamise eest renti Montezuma järeltulijatele. See tava jätkus ka pärast Mehhiko iseseisvumist 1821. aastal. Kuid 1933. aastal, ilma omapoolsete selgitusteta lõpetas Mehhiko valitsus rendi maksmise.
Montezuma II oli asteekide valitseja, kui 1519. aastal saabusid Hispaania konkistadoorid. Vallutajate juht Hernan Cortes laskis keisri vangistada ja Mon-tezuma II suri segastel asjaoludel 30. juunil 1520.
Kõik teadaolevad järeltulijad pärinevad Montezuma tütrest Ichcaxochitl (Puuvillaõis, 1509-1550), kes sünnitas tütre ka Cortesile, nimega Leonor Cortes Montezuma. Osa Montezuma järeltulijatest kolis elama Hispaaniasse ja perekond elab jätkuvalt seal. 17. sajandi lõpus nimetati üks Montezuma pärijatest ka Mehhiko, ehk tollase nimega Uus-Hispaania asekuningaks.
Montezuma II, nahuatli keelse nimega Montecuhzoma sün-dis 1466 või 1480 ja valitses asteekide impeeriumi aastail 1502-1520. Cortesit tagasipöördunud jumala Quetzalcoatlina näinud ja pärast hispaanlaste marionetina valitsenud Montezuma sai surma, kui tema alamad alustasid mässu hispaanlaste vastu. Hispaanlaste väidete kohaselt oli keiser saanud mässuliste visatud kiviga vastu pead, asteekide väide on aga, et hispaanlased lõikasid nende keisril kõri läbi.
Mexico City peab oma eelkäijaks Montezuma pealinna Tenochtitlanit (asutatud 1325). Linn rajati kohta, kus asteegid nägid kotkast kaktuse otsas madu söömas ja see kujunes hiljem ümbritsevad rahvad alistanud impeeriumi keskmeks. Täna paiknevad linna varemed Mehhiko pealinna territooriumil, suure templi varemed on välja kaevatud ja neid näidatakse turistidele suure vaatamisväärsusena. Heiki Suurkask
