Habemik Vova, automaat kõhul rippumas, laseb rõõmuga endast pilti teha. Foto: Krister Paris

Mööda tänavat läheneb valge mikrobuss, esiaknal kiri „Donetsk”. Kas tõesti? Käib justkui sõda, aga ühistransport toimib? „Ei, üle mind ei lubata, ainult viimase blokkpostini,” sõnab bussijuht Stepan. Aga sinna saab? Ja tagasi? Koos kahe Läti kolleegiga tekib põnevus. Ikka. Sada grivnat nägu. See on neli eurot ja neli tundi sõitu. Kõlab nagu muinasjutt: „Pojehali!”

« Avalehele 13 Kommentaari