Eesti eksperdi osalusel valminud raport: mure Hiina kõikvõimsuse pärast on liialdatud
Hiina on juba kümmekond aastat üritanud Kesk- ja Ida-Euroopas mõju suurendada nn 17 + 1 kohtumiste kaudu, mis võimaldavad riikide liidrid ühise laua taha kutsuda, ilma et juures oleks Euroopa Komisjon või Lääne-Euroopa riigijuhid. Majandushoobadega toetatud diplomaatia viljaks võib pidada näiteks Serbia presidendi Aleksandar Vučići hiljutist avaldust, et epideemias saab serblasi aidata üksnes Hiina, mitte Euroopa.
Prahas tegutsev mõttekoda AMO võtab värskes raportis kokku, kuidas Hiina mõju kasvatamine Balkanis, Balti riikides ja Kesk-Euroopas on siiani õnnestunud. Autorid leiavad, et ehkki osa vaatlejate mure Hiina kõikvõimsuse pärast on selgelt liialdatud, kiputakse Hiina mõjuga kaasnevaid riske mõnes valdkonnas ka alahindama.
Kahtlased algatused võivad toimuda ka haridus- või kultuurikontaktide kaudu. Prahas lahvatas sügisel skandaal Karli ülikooli juures tegutsenud Tšehhi-Hiina keskuses, mida oli varjatult rahastanud Hiina saatkond. Keskus on skandaali tõttu praeguseks suletud. Toimunuga oli seotud Hiina kommunistlike noorte organisatsioon, kes on tuntud ka noorsoosaktivistidele suunatud rahvusvahelise üritustesarja Sild Tulevikku korraldajana.
