Belgradi plakat tänab Hiina presidenti Xi Jinpingi kriisi ajal Serbia rahvale osutatud vennaliku abi eest. Foto: AFP/SCANPIX

Hiina on juba kümmekond aastat üritanud Kesk- ja Ida-Euroopas mõju suurendada nn 17 + 1 kohtumiste kaudu, mis võimaldavad riikide liidrid ühise laua taha kutsuda, ilma et juures oleks Euroopa Komisjon või Lääne-Euroopa riigijuhid. Majandushoobadega toetatud diplomaatia viljaks võib pidada näiteks Serbia presidendi Aleksandar Vučići hiljutist avaldust, et epideemias saab serblasi aidata üksnes Hiina, mitte Euroopa.

Prahas tegutsev mõttekoda AMO võtab värskes raportis kokku, kuidas Hiina mõju kasvatamine Balkanis, Balti riikides ja Kesk-Euroopas on siiani õnnestunud. Autorid leiavad, et ehkki osa vaatlejate mure Hiina kõikvõimsuse pärast on selgelt liialdatud, kiputakse Hiina mõjuga kaasnevaid riske mõnes valdkonnas ka alahindama.

Kahtlased algatused võivad toimuda ka haridus- või kultuurikontaktide kaudu. Prahas lahvatas sügisel skandaal Karli ülikooli juures tegutsenud Tšehhi-Hiina keskuses, mida oli varjatult rahastanud Hiina saatkond. Keskus on skandaali tõttu praeguseks suletud. Toimunuga oli seotud Hiina kommunistlike noorte organisatsioon, kes on tuntud ka noorsoosaktivistidele suunatud rahvusvahelise üritustesarja Sild Tulevikku korraldajana.

Teine samalaadne algatus on Hiina kompartei keskkomitee rahvusvaheliste suhete osakonna korraldatud noorpoliitikute foorum. Lätis on foorumil aktiivselt osalenud endise Riia meeri Nils Ušakovsi erakonna Koosmeel noorteühendus. Nagu raportis märgitakse, on Lätis skandaale põhjustanud Koosmeele kunagine koostöölepe Vene võimuparteiga, ent 2011. aastal Hiina komparteiga sõlmitud koostöölepe on jäänud samalaadse tähelepanuta.


Avalehele
76 Kommentaari
Loe veel: