Eesti Energia jaoks vaenlane number kaks on pujupüü
Märtsis avalikustas USA siseministeerium koos põlevkiviõli maksumuudatuste eelnõuga ka otsuse, millega kärbiti kõvasti eelmise presidendi George W. Bushi ajal maavara kaevandamiseks broneeritud föderaalmaade hulka. Kolme osariigi (Utah, Colorado ja Wyoming) peale vähenesid maavara kaevandamiseks broneeritud alad kahe kolmandiku võrra – 760 000 hektarilt 280 000 hektarile.
Taas kord polnud EAO juhatuse esimees Rikki Lauren Hrenko Obama administratsiooni plaanidega sugugi rahul. „Eelnõu järgi toimuks drastiline ja põhjendamatu eemaldumine 2008. aastal maa-ameti kinnitatud ressursimajandamise kavadest,” märkis Hrenko EAO avalduses. Kaevandamiseks ära märgitud föderaalmaa kokkutõmbamisel polevat „ei juriidilisi, poliitilisi ega ökoloogilisi põhjendusi”. Maa-ameti tegevus „heidab varju Ameerika kodumaisele põlevkivitööstusele” ja „õõnestab põlevkiviprogrammi ajal, mil Lähis-Idas kasvavad geopoliitilised pinged”, märkis Hrenko karmilt. „See lähenemine on meelevaldne ja kapriisne.”
USA maa-ameti esitatud kavas tegi Eesti riigifirmale erilist tuska üks konkreetne punkt. Nimelt põhjendas siseministeeriumi allasutus territooriumi kokkutõmbamist osaliselt vajadusega kaitsta viimasel ajal väheneva populatsiooniga linnuliiki – pujupüüd (Centrocercus urophasianus). Hoolimata sellest, et pujupüü pole otseselt USA ohustatud liikide nimekirjas, otsustas maa-amet kustutada ka Utah’s liigi levikualadel isegi teoreetilised kaevandusplaanid.
1000 hektarit eluala