Elumajad lasi õhku siiski FSB

FSB uurib ”tšetšeenide” kuritegu, mille korraldamises ta on ise kahtluse all Londonisse põgenenud FSB uurija süüdistab surnud kontradmirali

Venemaad 1999. aastal vapustanud elumajaplahvatuste korraldajaks ei olnud mitte Tšetšeenia väepealik Hattab, vaid hoopis föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) asedirektor, tänaseks paraku samuti surnud German Ugrjumov, väitis Londonis varjupaiga leidnud FSB endine alampolkovnik Aleksandr Litvinenko 25. juulil telesilla teel FSB enda uurijatele antud tunnistuses.

Jalgealune läks kuumaks. Litvinenko ja jurist ning kirjanik Juri Felšteinski käisid Londonis küsitlemas pommiplahvatuse korraldamises kahtlustatud Timur Batšajevit ja Jussuf Krõm-Šamhalovit, viimastelt kuuldud info sundis aga neid endid Londonist pelgupaika otsima.

Nimelt väitsid oletatavad pommipanijad, et kogu ettevõt-mist juhtis kontradmiral Ugrjumov. Mees ise enam tunnistusi anda aga ei saa, sest ta suri ametlike kinnituste järgi 31. mail 2001. aastal Tšetšeenias südamerabandusse. Infokanali Gazeta.ru andmetel aga lasi end hoopis maha.

Litvinenko väide, et FSB korraldas ligi 300 inimelu nõudnud plahvatused, et vallandada teine Tšetšeenia sõda, on juba mõnda aega teada olnud. FSB ise ruttas Litvinenko sõnavõttu ennetades paari päeva eest tea-tama, et plahvatused korraldas hoopis araablane ibn Hattab, kes tänavu samuti Tšetšeenia rindel hukkus. Allikaks oli väidetavalt samuti üks pommiplahvatuste täideviija, Gruusiast kätte saadud Adam Dekkušev.

Märtsis väitis maapakku läinud ärimees Boriss Berezovski, et FSB oli elumajaplahvatuste taga, kuna FSB lõhkeaineekspert Nikita Tšekulini tunnistuse kohaselt oli FSB käsutuses just sel ajal suur kogus heksogeeni, sama lõhkeainega üritati õhkida ka elumaja Rjazanis, ent katse nurjus, kuna lõhkeaine avastati varem. Vene võimud, ennekõi-ke just FSB ise, on järjekindlalt uurinud nn tšetšeenide liini, süüdistades kogu aeg kaudselt pommide panekus tšetšeenide juhtkonda.

Hattab ei olnud süüdi. Hattabil ega ühelgi teisel sõjapealikul polnud 1999. aasta septembriplahvatustega mingit pistmist, kinnitas Felšteinski. Litvinenko ja Felšteinski on saanud ka tunnistuse plahvatuste arvatavalt elluviijalt Atžemez Gotšijajevilt. Mees ilmus ise nende jutule, väitis Litvinenko ajalehe Izvestija kinnitusel.

Gotšijajev on sündinud 1970. aastal Karatšai-Tšerkessias ja elas Moskvas juba alates 1980. aastate keskpaigast, sõjaväeteenistuse on ta läbinud Valgevenes raketivägedes, kinnitab uudistekanal Kavkaz-Tsentr.

Ta olevat hankinud ühe oma kunagise koolikaaslase palvel laoruume Moskva elumajades, kus paiknenud lõhkeaine hiljem suurt hävingut tekitas.

Vene ja Tšetšeenia meediakanalitest ei selgu siiski täpne seos lõhkeaine ladustaja ja kontradmiral Ugrjumovi ega ammugi mitte väepealik Hattabi vahel. Berezovski on kinnitanud, et plahvatuste organiseerimisest pidi olema teadlik ka tollane FSB ülem Vladimir Putin, kes peaministrina ruttas kohe vägesid Tšetšeeniasse saatma.

Süü veeretamine surnud organisaatorite kaela võib aga tähendada ka seda, et kogu uurimist üritatakse kiiresti lõpetatuks kuulutada.