Laupäeval Tbilisis ja Batumis alanud meelevaldustega soovib opositsioon autoritaarsuses süüdistatava presidendi Mikheil Saakasvili ülehomseks võimult kukutada.

„Venemaa suudaks kinni maksta mõne poliitiku või poliitikute grupi tegevuse, kuid mitte rahvast, kes reageerib ühiskonnas valitsevatele raskustele. Isegi Gruusia võimud ei räägi praeguste rahutuste puhul mingisugusest Venemaa jäljest,“ ütles Sakvarelidze. „Kaks aastat tagasi toimunud protestide ajal väljendasid lääneriigid vastumeelsust Gruusia siseelu destabiliseerijate suhtes, kuid praeguste Araabia sündmuste taustal ei saa lõpuni kindel olla, kas niimoodi läheb ka nüüd.“

Politoloog ei julge ennustad, kas puhkenud meeleavaldustega suudetakse president Mikheil Saakašvili võimult tõugata, sest protest pole veel muutunud üldrahvalikuks. Grusiinide rahulolematus võimuga on suurem, kui see avaldub väljakutel, kus peab oma miitinguid opositsioon. „Ühelt poolt kardetakse, et võim reageerib protestidele vägivaldselt, teisalt ei usuta piisavalt ka opositsiooni võitu,“ rääkis Sakvarelidze. „Meeleavaldused on kestnud vaid kolm päeva ja nüüd hakkab paistma, kas aeg töötab opositsiooni kahjuks või kasuks. Protestivate inimeste energia võib päevadega raugeda, kuid saada ka toitu.“

Opositsioon valis Gruusia iseseisvuspäeva 26. mai tõenäoliselt teadlikult meeleavalduste toimumise sõlmtähtajaks, et sundida võime reageerima. „Kui 2009. aastal toimus Tbilisis hiiglaslik 10 000 osavõtjaga meeleavaldus, siis võimud ei reageerinud sellele kuidagi ja meeleavalduse jõud rauges,“ selgitas Sakvarelidze.. „Nüüd loodetakse, et võimud on väljapääsmatus olukorras ja panevad oma võimalike ekslike sammudega üleüldise rahulolematuse plahvatama.“

Sakvarelidze tõdes, et Gruusias on viimasel paarikümnel aastal keskvõim vahetunud üksnes mässude tagajärjel. Samas pole praegused meeleavaldused muutunud vägivaldseks kokkupõrkeks võimudega. Toimunud on paar-kolm vägivaldset episoodi, kus kaigastega relvastatud meeleavaldajad on agressiivsust välja elanud, kuid sellega on ka asi piirdunud.