Hebronis on iga juudi asuniku kohta neli sõjaväelast

Konflikti käes enim kannatav kummituslinn Hebron on Iisraeli-­Palestiina konflikti süda.

Läänekalda ühe raskema saatusega linna Hebronisse jõudes võtavad välismaise välimusega inimest vastu tosin väikest poissi, kes otsesõnu saabuja küljes rippudes tähelepanu ja raha lunivad. „Hebronis on lapsed palju hüperaktiivsemad kui kusagil mujal. See on pidevast stressist,” nendib ÜRO heaks Hebronis töötanud Anna. Stress ei ole selles suuremalt jaolt Palestiina võimu all olevas linnas võõras. Nii Ibrahimi mošeele kui ka patriarhide hauakambrile (mis asuvad samas kohas ja on eraldatud ainult õhukese seinaga) koduks olevast Hebronist on saanud Läänekalda kõige problemaatilisem ja vägivaldsem linn. Kokkupõrkeid on juutide ja palestiinlaste vahel iga päev.

Lõhestunud linn kuulub tänavate kaupa Iisraeli või Palestiina võimu alla. Nende tänavate nurkadel toimub kõige rohkem kokkupõrked. Palestiinlased võtavad appi kivid, iisraellased pipragaasi ja kummikuulid. Ent Palestiina võimu all olevas Hebroni osas elab 30 000 araablast, kelle seas on linnas ligikaudu 500 juudi asunikku. See tähendab, et mõnel tänaval või naabruskonnas ei tohi palestiinlased liikuda. Seda antakse mõista nii igale juudi asundusele asetatud Iisraeli lipuga kui ka lihtsa tõsiasjaga, et 500 asuniku jaoks on kohal üle 2000 Iisraeli sõduri. Linnas on üle saja kontrollpunkti, kust palestiinlastel on võimatu läbi pääseda. Jääb üle üksnes ette kujutada, mis tunne on elada linnas, kus oled niivõrd suures vähemuses ja viis korda päevas kajab üle linna minarettidest tulev palvekutse. Ent juudid on veendunud, et see ala kuulub ajalooliselt neile ning neil on sellest tulenev õigus ja ka kohustus linnas elada.