Kas kaasa aitas võrdne lõpuspurt või poliitiline telesõu, igatahes oli osalusprotsent rõõmustavalt suur – 75,33. Lõplikud tulemused annavad kindla võidu Sotsialistlikule Töölisparteile, kuigi loodetud absoluutse enamuseta. Unistus, mille täitumisest jäi puudu seitse saadikukohta, muutnuks algava valitsemisaja sotsialistidele tunduvalt lihtsamaks, nõudmata keerulisi partneriotsinguid.

Oma kohalolekut parlamendis kasvatasid mõlemad suurparteid: kui sotsialistid said 169 kohta ehk viie võrra rohkem kui nelja aasta eest, siis Rahvapartei kogus 153 kohta, hõivates samuti viis lisatooli.

Rahvapartei ridades võib märgata siiski kibedust, sest loodetud võitu peaminister José Luis Rodriguez Zapatero üle ei tulnud. Tõendamata jäi ka parempoolsete tõsine veendumus, et sotsialistide edu eelmistel valimistel oli juhuslik, tingitud 11. märtsi Madridi terroriaktist.

Avalikkusele näitab Rahvapartei rahulolevat poolvõitjanägu, parteis endas on aga oodata suuri muutusi, sest konservatiivide peaministrikandidaat Mariano Rajoy kaotas juba teised üldvalimised järjest.

Kaheparteilisus tugevneb

Hispaanias valitsev kaheparteilisus tugevnes aga veelgi: sotsialistide ja Rahvapartei toetajaid on kokku juba 84 protsenti hääletanutest. Väiksemate parlamendierakondade esindajate arv langes 11 võrra, 27-ni.

Mõõdukas katalaani rahvuslaste partei Convergencia i Unió on 11 kohaga Hispaania parlamendi kolmandaks jõuks. Neid peetakse ka sotsialistide võimalikuks koalitsioonipartneriks.

Igatahes ootavad Zapaterot ja tema valitsust ees neli rasket aastat, sest lisaks Hispaania majanduskasvu aeglustumisele ning teistele põletavatele teemadele, nagu terrorism ja immigratsioon, ei ole mingeid märke sellest, et taas kord opositsioonis olev Rahvapartei kavatseks tulevikus olla valitsusega leebem või koostööaltim.

Rahvuslaste mõju väheneb

•• Sotsialistide võidu kindlustasid peamiselt Baskimaa, Kataloonia ja Andaluusia valijad, vähendades rahvuslaste mõjujõudu ja suurendades Zapatero oma.

•• Suurim üllatus tuligi Baskimaalt, kus esmakordselt viimase 15 aasta jooksul võitsid kõigi kolme baski provintsi pealinnades sotsialistid ja seda isegi traditsiooniliselt laia valijaskonnaga Baski Natsionalistliku Partei (PNV) ees. Tegemist on põhjaliku poliitilise pöördega baski ühiskonnas, mis andis tugeva löögi PNV radikaalsemale suunale ning sügiseks kavandatud iseseisvusreferendumile.

•• Vähenenud on ka toetus radikaalse retoorikaga katalaani iseseisvuslaste parteile Esquerra Republicana de Catalunyale, mille liider Josep Carod-Rovira põhjendas kehva tulemust valijate otsusega anda hääl Rahvapartei vastu, toetades sotsialiste.