Hispaania täispumpamine saab alguse 30 miljardist eurost
Riikide võlakriis ühelt poolt, pankade rahakriis teiselt – kord peab euroala suunama raha üle jõu elavate valitsuste toibutamiseks, siis jälle selleks, et mõne riigi pangandus täielikult kokku ei kukuks.
Majanduskasvu toetamisest on selliste tulekahjude kustutamise ajal küll vara rääkida. Euroala rahandusministrite üleeilne otsus pumbata Hispaania panganduse toetamiseks juba juulis 30 miljardit eurot, on aga vaid piisk merre riigi jaoks, kelle võlakoorem läheneb 775 miljardile. Hispaania järel nurub abi juba ka Itaalia.
Juunis oli langetatud eurogrupi sisuline otsus suunata Hispaania valitsuse fondi sada miljardit eurot, mis peaks sealset pangandust toetama. 30 miljardit oleks vaid esimene sissemakse.
Ebastabiilsus jääb
Kuid ennekõike Bankia panga krahhist alanud ebastabiilsus ei kao kusagile. Detsembris ja veebruaris pumpas Euroopa Keskpank niigi triljon eurot odavaid laene liikmesriikide, sh Hispaania panganduse püsti hoidmiseks. Juuni lõpuks olid Hispaania pangad ise oma reservid kasvatanud 287 miljardi euroni.
Hispaania vaevused, mida ingliskeelses meedias nimetatakse sõnadega „Pain in Spain”, on osaliselt kroonilised, sest on ju tööpuudus olnud seal aastakümneid Euroopa suurim. Valitsussektori 62-protsendine võlakoorem mahub juba peaaegu stabiilsus- ja kasvupakti nõuete piiri alla, mis on 60 protsenti. Eelarvedefitsiit oli mullu aga kohutavalt suur – 8,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Riigile anti nüüd eelarvedefitsiidi kolme protsendini viimiseks veel 2014. aastani lisaaega.
Tänavune Hispaania kriis oli esile kutsutud Kreeka otsuste venimise tõttu, mis muutis laenud kogu maailmajaole kalliks.
Ja siis veel poliitiline vägikaikavedu Euroopa Liidus, mis on seotud sotsialist François Hollande’i tõusmisega Prantsuse presidendiks – Holland peab poliitiliselt vastu vaidlema Saksa kantsleri Angela Merkeli karmimale eelarvepoliitikale. Sellises seisus on loogiline, et rahandusministrite eurogrupi juhiks jäi endiselt Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, sest riigist on saanud kaalukeel Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.
Euroala stabiilsusmehhanismi ESM juhiks saab aga sakslane Klaus Regling, kes juhib stabiliseerimisfondi EFSF. Reglingi püsimine laenukraanide juures tähendab just Saksamaa positsioonide tugevnemist. 2010. aastal tegevust alustanud EFSF-i kaudu on seni antud Iirimaale 12, Portugalile 14,8 ja Kreekale 108,9 miljardit eurot laene.
Eesti on ostnud EFSF-ist 0,26 protsenti selle aktsiatest (48 000 eurot) ja kohustub tagama maksimaalselt 1,995 miljardi euro eest sellest antavaid laene. Eesti pole teinud mingisuguseid sissemakseid võlgnikriikide toetamiseks. ESM-is on Eesti osalus 0,186 protsenti, kuid kuna see süsteem pole veel jõustunud, on osalus teoreetiline.LaenurahaTroikat ei taheta
Eelarvedefitsiidi vähendamine on Brüsseli kohustus ja siin pole Mariano Rajoy juhitaval konservatiivide valitsusel palju alternatiive. Hispaania vormiliselt päästepaketti ei saagi – riiki toetatakse laenuraha pumpamisega pangandusse. Lisaks saab riik tuge Euroopa Liidu fondidest. Sellist päästepaketti, mis tooks kontrollima Euroopa Liidu, euroala ja rahvusvahelise valuutafondi troika, ei oleks just kerge avalikkusele „maha müüa”.
