Hullulehmatõbi on nõudnud Hispaanias kaks uut inimohvrit
Hispaania tervishoiuministeerium kinnitas, et inimestel esinevasse Creutzfeldt-Jacobi tõve uude varianti (vCJD), mida põhjustab veisehullus, on terves Hispaanias surnud kolm inimest. Esimene ohver, 26-aastane naine, suri 2005. aastal ning kaks järgmist alles hiljuti: mullu 28. detsembril ja tänavu 7. veebruaril. 41-aastane mees ja 50-aastane naine olid mõlemad pärit Hispaania keskosast, Leóni provintsist.
Ametnike sõnul pidi nakatumine toimuma enne 2001. aastat, mil EL-is võeti kasutusele karm loomalihakontroll haiguse leviku peatamiseks. Siis ennustati, et inimohvreid võib lähiajal veel esineda, sest tõve peiteaeg ulatub viiest kuni kümne aastani, kuid kindlasti ei teki epideemiat. Siiani on öeldu paika pidanud: terves maailmas on vCJD tõttu surnud 204 inimest, neist 163 Suurbritannias, kus hullulehmatõbi loomade lihakondijahuga toitmise tõttu enim levis.
Kuigi valitsus väidab, et muretsemiseks pole põhjust, sest tegemist on vaid kunagise taltsutamatu taudi viimaste sabalöökidega, on Hispaania meedia kütnud teema tulikuumaks.
Tarbijaile võib sellest aga kasugi olla. Sedalaadi hetkelised massihüsteeriad, nagu toimus mõni aeg tagasi kanalihaga linnugripi-ajastul, toovad endaga alati kaasa nõudluse vähenemise kõnealuse toote järele ning tema märgatava hinnalanguse. Viimaste kuude lakkamatu toiduainete hinna tõusu taustal oleks selline sündmustekäik hispaanlaste jaoks ainult tervitatav.
Esineb ka noorematel
Hullulehmatõbi ehk BSE on veiste nakkushaigus, millesse nakatunud loom sureb närvikoe kahjustustesse. Haiguse põhjustajaks ja nakkuse ülekandjaks on valguosake ehk prioon. Inimesed nakatuvad haige looma närvikudet sisaldavaid tooteid tarbides ja tõve ilmnemisel on oluline ka pärilik eelsoodumus. Varem peeti CJD-d vanurite haiguseks, kuid selle uus vorm, mida põhjustab BSE, on viimase 20 aasta jooksul levinud ka nooremate inimeste seas.
