Kas USA ja Iraan lähevad kogemata sõjalisse konflikti?

Kõik osalised rõhutavad, et nemad sõda ei soovi, kuid vastastikku tehakse järjest ähvardavamaid žeste.

USA ja Iraani teineteise süüdistamine ja survestamine on tänavu muutunud üha teravamaks, pingele pani hüüumärgi Donald Trumpi üleeilne Twitteri-säuts: „Kui Iraan tahab võidelda, saab sellest ametlikult Iraani lõpp. Ärge ähvardage USA-d enam kunagi.” Enne avaldust korraldati USA Bagdadi-saatkonna vastu raketirünnak, mida telekanal Fox News seostas Iraani varustatud relvarühmitustega. Saatkonna lähistel toimunud raketiplahvatuses keegi kannatada ei saanud ja sääraseid intsidente on Iraagi pealinnas juhtunud varemgi, ent läinud nädal tõi USA liitlastele regioonis teisigi häirivaid teateid.

Esmalt langes Pärsia lahel sabotaaži ohvriks korraga neli Saudi Araabiale, Araabia Ühendemiraatidele ja Norrale kuulunud naftatankerit, mis pidid vigastuste tõttu ja uppumise vältimiseks sadamatesse pöörduma. Rünnaku korraldamist pole keegi tunnistanud ja laevade omanikud on üksikasjade kohta kidakeelsed, norrakate teatel põrkas nende laev kokku tundmatu objektiga. USA ametnikud kinnitasid meediale, et peavad süüdlaseks Iraani või selle liitlasi. Järgmiseks pommitasid relvastatud droonid teisipäeva varahommikul kaht Saudi Araabia ida-lääne naftajuhet teenindavat pumbajaama. Rünnaku võttis omaks Jeemenis tegutsev Houthi liikumine, Saudi Araabia asekaitseminister ja kuningapoeg Khalid bin Salman aga teatas, et juhtunu sai toimuda vaid Iraani korraldusel.