Saadud laenuga rahastatakse mere põhjapoolse osa säilitamiseks mõeldud projekti, mille eesmärgiks on leevendada Araali merele põhjustatud korvamatut keskkonnakahjut ning kindlustada maailma suuruselt neljanda siseveekogu vähemalt osalist säilimist, vahendab BBC.

1970ndatel aastatel otsustas Nõukogude Liidu valitsus kõrvale juhtida kaks Araali merd toitvat jõge, et kasutada nende vett Usbekistani ja Kasahstani puuvillapõllunduseks. See lükkas käima protsessi, mille tulemusena hakkas kõrb veevarustuseta jäänud veekogule peale tungima. Kõrbe levik muutis kliimat, hävitas majanduse ja ökosüsteemi, suretades välja paljud liigid, ning sundis inimesi piirkonnast lahkuma. 1990ndateks aastateks oli merest säilinud vaid üks neljandik.

ÜRO sõnul kujutab Araali mere taandumine kõige ulatuslikumat inimeste põhjustatud kahju keskkonnale ning paljud peavad selle säilimist võimatuks.

Hiljuti ehitas Kasahstan maailmapangalt saadud laenu eest tammi, mis jaotas mere kaheks osaks. Kuid see ei lahendanud probleemi. Usbekistani poolel jätkab meri taandumist, kuid Kasahstani poolel on ametnike sõnul 40 protsenti merest naasnud. Kohalikud kogukonnad juba tunnevad mõju. Kalamehed on paatidega merel tagasi, nagu ka pilved ja vihm nende kohal.

Uue laenu abil rahastatakse teise tammi ehitamist, mis loodetavasti toob vee kõrbestunud Heralski sadamasse tagasi.