Lääne ajakirjandus on avaldanud üsna üksmeelset arvamust, et juba 2003. aastast vangis istuvale Hodorkovskile 30. detsembril mõistetud 14 aastat vangistust nafta riisumise ja rahapesu eest tähendas praeguse Venemaa peaministri Putini selget võitu president Dmitri Medvedevi üle. See võib nii olla, aga siiski ei anna selline tõlgendus veel vastust Venemaa tänavusele olulisimale sisepoliitilisele küsimusele: kas 2012. aasta kevadel toimuvatel presidendivalimistel kandideerib teiseks ametiajaks Medvedev või tahab Kremlisse naasta eelmine president Putin?

Venemaa üks tuntumaid välispoliitikaeksperte Fjodor Lukjanov ütles Eesti Päevalehele, et Putini-Medvedevi skaalal ei näita see otsus midagi. „Meie juhtide peamine ülesanne selle aasta lõpuni on teha kõike nii, et mitte keegi ei saaks aru, mis tegelikult toimub,” lausus ta.

Lukjanov nimetas Putini-Medvedevi eesmärgiks tekitada võimalikult tihe suitsukate, enne kui võetakse vastu otsus, milline on Venemaa edasine võimusüsteem. „Et kellelgi ei tekiks isegi aimu sellest, missugune see süsteem välja võib näha. Hodorkovski-otsus on minu arust selles kontekstis suitsukatte üks elemente,” ütles Lukjanov.

Kohatu ja julm

Aastaid Kremlile lähedal seisvaks politoloogiks peetud, kuid viimasel ajal oma positsioone loovutanud Gleb Pavlovski lausus, et kindlasti on Putini ja Medvedevi vahel erimeelsusi, kuid Hodorkovski otsus on selleks liiga ebaselge teema, et otsustada selle põhjal.

„Poliitiline tähendus sellel ot­susel muidugi on, kuid praegu on raske öelda, milles see seisneb,” ütles Pavlovski Eesti Päevalehele. „Võib-olla selles, et meie õigussüsteemi olukord on niivõrd kõvasti segunenud administratiiv-poliitilise süsteemiga, et väga tõsine puhastus on lausa vältimatu, nagu ka kindel võimude lahutamine, mida praegu pole.”

Pavlovski nimetas otsust, mis jätab juba sel sügisel vabanema pidanud Hodorkovski vangi veel 2017. aastani, kohatuks ja julmaks. „Kohus oli nii tugeva huvigruppide ja meeleolude surve all, et seda on raske nimetada sõltumatuks otsuseks,” lausus ta.

Majanduslikult õiglane

Uudisteagentuuri Regnum peatoimetaja, endine kõrge Kremli ametnik Modest Kolerov möönis, et Hodorkovskile mõistetud karistus võib näida ülemäära range ja tunduda kättemaksuna ning et see kutsub Venemaal esile vastakaid seisukohti. „Kuid ei saa eitada, et see otsus on protsessuaalselt korrektselt vastu võetud,” rõhutas ta Eesti Päevalehele. „Mul kui 1990. aastate asjadega kursis oleval inimesel ei ole mingeid kahtlusi, et süüdistuse majanduslik põhjendatus on ilmne,” lisas Kolerov.

Kolerov kritiseeris Eesti välisministri Urmas Paeti 28. detsembri avaldust, mille kohaselt tähendab Hodorkovski süüdimõistmine tagasiminekut õigusriigi põhimõtete kinnistumiselt.

„Kui teie poliitikategelased alates Ansipist ja lõpetades Savisaarega ja ametkonnad alates välisministeeriumist ja lõpetades kapoga analüüsivad olukorda Venemaal ja Venemaa transiiti läbi Eesti, siis ei tohiks see kohtuotsus olla üllatav,” lausus Kolerov. „Eesti on Venemaa jaoks ere näide sellest, kuidas saab politiseerida mis tahes majanduslikku või kriminaalset probleemi.”

Lääs tegi valveavaldusi

•• Enamiku lääne demokraatlike riikide juhid tegid pärast Mihhail Hodorkovski ja tema äripartneri Platon Lebedevi teistkordset süüdimõistmist hukkamõistvaid avaldusi.

•• Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas näiteks, et see otsus jättis poliitiliselt motiveeritud mulje. Üldiselt olid aga ametlikud avaldused suhteliselt pehmesõnalised.

•• Moskva välispoliitikaekspert Fjodor Lukjanov ütles, et lääne avaldused on küll taunivad, aga mitte niivõrd, et hakataks midagi päris ette võtma. „Jah, avaldatakse küll rahuolematust, aga samal ajal on kõigil Euroopas ja USA-s endal palju probleeme.”