Kuna ma jõudsin Ateenasse alles pärastlõunal ja sain juttu vesta vaid üksikute õhtul veel töötavate inimestega (tähelepanuväärne tiitel: töötav inimene, sest praegu on Kreekas töötuid rohkem kui tööga hõivatuid), siis ei räägi ma kindlasti kogu riigis valitsevast meelsusest.

Syntagma on vaikelus

Kuid fakt on see, et alles aasta tagasi tohutuid demonstratsioone näinud Syntagma keskväljak parlamendihoone ees oli niivõrd tühi, et Alžeeria noormees ei saanud oma kiiresti lagunevaid vihmavarje kellelegi pakkuda. Tema kambajõmmid pidid samamoodi tühjal platsil varitsema metroost tulevaid pahaaimamatuid jalutajaid, et vähemalt keegi neid tähele paneks.

„Muidugi on inimesed väsinud kogu sellest jamast, mis siin toimub,” selgitas konarlikus inglise keeles hotellis administraatorina töötav Konstantinos, kes näeb välja, nagu poleks ta oma 45 eluaasta jooksul töötustaatust pidanud kannatama. „Syntagma platsile ei lähe täna küll keegi uue valitsuse või selle majanduse jutu peale, täna on ju korvpall!”

Tõsi ta on – vaid nädalapäevad tagasi juubeldasid kreeklased üheskoos, kui Pireuse linna (või linnaosa) vaesunud korvpalliklubi suutis ainult üheainsa „staarmängijaga” üllatada Euroliiga finaalis Moskva CSKA-d, tulles 19-punktisest kaotusseisust välja ja saades ühe punktiga Euroopa parimaks. Mis võlakriis? Mis euroala? Mis kärped ja kannatused? Vaatame parem, kui kõvad on need poisid omade ehk Panathinaikosega mängides.

Pallimäng tõi märatsemise

Korvpalliintriig lahvatas õhtutundidel siiski nii tugevaks, et kahe tippklubi mäng tuli fännide kakluse ja märatsemise tõttu edasi lükata. Seega jääb pallimäng ateenlaste tähtsaimaks teemaks veel päevadeks ja kui välismeediasse jõuavad lähiajal pildid emotsionaalsetest kreeklasteks, ei ole nende taga muud kui spordikirg. Ka eile õhtul oli näha, et politseinikke oli tänavatel tavapärasest rohkem – ikka samal põhjusel.

Juba aastaid majanduslanguse ja kärbete küüsis virelenud Ateena tänavatel käis elu nagu ikka. Autod sõitsid, turumüüjad müüsid, ka pangaautomaadid töötasid (ise kontrollisin, igaks juhuks). Viimane fakt on tähelepanuväärne, sest eri meediaväljaannetes on järjest suuremaks paisunud summa, mis võetakse justkui Kreeka pankadest sularahas välja. Esmaspäeval ütles Kreeka president, et alates valimistepäevast (6. maist) on välja võetud umbes 700 miljonit eurot. Hiljem raporteeriti juba kolme miljardi suurust summat, 800 miljonit vaid ühelainsal päeval. Eelkõige peetakse seda mureks drahmi tagasituleku ja võimaliku devalveerimise pärast.

Küsides Konstantinoselt, kas tema on oma raha juba pangast välja võtnud, naerab ta ainult ja räägib, kuidas välismeedia puhub selliseid asju pidevalt üles, kuigi tõtt võib seal olla võrdlemisi vähe. Konstantinos muidugi ei tea, kui täpsed on need arvud, mida president ja välismeedia väidavad, aga teda ei huvita ka. „Alati on kellelgi mingisugused huvid selle nimel, et kellelgi väga halvasti läheks,” arvab ta ja tõmbab Ateena kaardi peal ringi ümber sellele kvartalile, kus tasuks spordivõistlust vaadata.

Kohvikupidaja Giorgios sõnab pangapaanika kohta, et ükski tema tuttav ega ta ise suuri summasid välja võtnud ei ole. Ka ei muretse ta eriti seepärast, et Kreeka võidaks euroalast välja visata. „See tooks teistele riikidele liiga palju probleeme,” on ta kindel.PatiseisMis Kreekas edasi juhtub?

Kuna pärast 6. mai valimisi ei suutnud ükski parlamenti valitud jõud kokku leppida valitsuse moodustamises, kuulutatakse välja uued valimised 17. juunil.

Seniks jääb raskustes riiki juhtima nii-öelda vahevalitsus, kes eile varahommikul üheks päevaks ametisse nimetati. Tänasest peale on ajutine kabinet vaid valitsuse kohuste täitja.

Kreeka peaministriks nimetatud Panayiotis Pikramennos, varasem riigikohtunik, ütles Mega-TV andmetel oma valitsuskabineti liikmetele, et palka nad selle kuuajase töö eest saama ei hakka.Euro lõpp?Suurbritannia hinnang: euroala lahustumine võib maksta triljoni

Suurbritannia majandus- ja äriuuringute keskuse esindaja Doug McWilliams ütles Briti ajalehele Guardian, et euroala planeeritud ja kooskõlastatud lagunemine läheks maksma kaks protsenti euroala sisemajanduse kogutoodangust.

See summa vastab umbes 300 miljardile dollarile. Kuid kontrollimatu kollaps tooks kaasa SKT languse viie protsendi võrra, mis tähendaks koguni ühe triljoni dollari kaotamist. „Euroopa ühisraha lõpp selle praegusel kujul on kindel,” lisas McWilliams.

Täna algav juhtivate tööstusriikide G8 konverents on üks järjekordsetest kohtadest, kus arutatakse eelkõige Euroopa võlakriisi.

Siiani üpris tagaplaanile hoidunud USA presidendilt Barack Obamalt oodatakse seal mõneti jõulisemat hoiakut – tõenäoliselt kutsub Obama Saksa kantslerit Angela Merkelit kokku panema mingit sorti majanduskasvupaketti.

Eile otsustasid ka britid (kes teatavasti on küll Euroopa Liidu liikmed, kuid mitte ühisraha liikmed) eurokriisi teemal taas jõulisemalt sõna sekka öelda, kui peaminister David Cameron hoiatas kriisi mõjude levimise eest ka euroalast väljapoole.