Juhul kui nende vastu rohkem kriminaalasju ei algatata, peaksid 13 aastaks vangi mõistetud naftafirma Jukos eksjuht Hodorkovski ja tema kaaskohtualune Platon Lebedev vabanema 2016. aastal. Esmaspäeva õhtul esitasid mõlemad Moskva kohtule ennetähtaegse vabastamise taotluse, kuna advokaatide kinnitusel on neil selleks kõik tingimused täidetud.

Otsus võib olla väga oluline jõujoonte näitaja Venemaa ladvikus 2012. aasta presidendivalimiste valguses. President Medvedev on kinnitanud, et Hodorkovski vabastamine pole ohtlik. Peaminister Putini väitel on aga tema käed küünarnukkideni verised ja ta peab istuma vanglas.

Eile avaldasid mitmed Moskva politoloogid Vene uudisteportaalidele ettevaatlikult arvamust, et pole välistatud, et Hodorkovski lastakse pärast üheksa-aastast vanglas istumist lõpuks ikkagi vabaks.

Liberaalse politoloogi Dmitri Oreškini sõnul viitab sellisele võimalusele mitu asjaolu. „Lühiajalised plussid Hodorkovski vanglas hoidmiseks on otsas ja pikemaajalised miinused hakkavad esile tõusma,” lausus ta.

Putin on Oreškini sõnutsi kogu oma poliitilise kasu Hodorkovski vahistamisest 2003. aastal ja vangi mõistmisest 2005. aastal kätte saanud. Tema edasine vanglas hoidmine võib hakata ainult kahju tooma. „Jukose aktsionäride hagid Euroopa kohtutes võivad ähvardada miljardiliste nõuetega,” lausus Oreškin. „Samuti on väga vaja saata signaal, et investeerimiskliima pole Venemaal enam nii halb, sest kapitali väljavool on suur.”

Teine tuntud liberaalne politoloog Maria Lipman pidas aga Jukose tandemi vabastamist väga vähe tõenäoliseks. Ta ütles, et kui Venemaa poliitiline tippjuhtkond tahtnuks, siis oleks saanud nende vabastamist korraldada nädal tagasi teise astme kohtuotsuste kuulutamisel. „Võimud aga ei kasutanud seda võimalust,” nentis ta. „Ent kuna selliseid küsimusi ei otsusta Venemaal kohus, siis pole muidugi nende ennetähtaegne vabastamine välistatud,” jättis Lipman võimaluse õhku.

Rikuti inimõigusi

EIK keeldus eile avalikustatud otsuses tunnistamast 2004. aastal Hodorkovski advokaatide esitatud kaebuse põhjal Vene võimude tegevust tema suhtes poliitiliselt motiveerituks. Kohus küll tunnistas, et selline kahtlus tekib, kuid selleks on vaja ümberlükkamatuid tõendeid, mida advokaadid ei esitanud.

See-eest tunnistas EIK, et Hodorkovskit vahistades ja teda vahi all hoides rikkusid Vene võimud 2003.–2005. aastani Euroo­pa inimõiguste konventsiooni mitut punkti, mis puudutavad kinnipidamise asjaolusid ja tingimusi, advokaatide ja kohtualuse konfidentsiaalsuse nõudeid ning protestide arutamist kohtus. EIK mõistis Vene riigilt  mehe kasuks välja 10 000 eurot moraalse kahju kompenseerimiseks.

Üks Hodorkovski advokaatidest Juri Schmidt ütles, et on EIK-i otsusega rahul.

Poliitvangiks mittetunnistamise kohta lausus ta, et kohus arvestas kaebust arutades 2004. aasta andmeid. „Siis meil tõesti ei pruukinud jätkuda tõendeid veenmaks, et tegemist on poliitilise tagakiusamisega,” ütles advokaat.

NTV roll vihjab vabastamisele?

•• Nädalavahetusel tegi ootamatult Hodorkovskist-Lebedevist pika saatelõigu üks kolmest peamisest üleriigilisest telekanalist NTV. Sealt selguski esimest korda, et nad soovivad ennetähtaegset vabanemist.

•• Paljude aastate jooksul oli see esmakordne juhus, kus Venemaa juhtiva telekanali ekraanile lasti Hodorkovskit kaitsvad inimesed. Samuti esines NTV-s Hodorkovski viimati süüdi mõistnud kohtuniku abi, kes seadis kahtluse alla kohtuotsuse seaduslikkuse.

•• See on täiesti selge, et NTV ei saanud sellist saadet teha ilma Kremli heakskiiduta. Samamoodi algas NTV „paljastustest” eelmisel suvel Moskva linnapea Juri Lužkovi lahtilaskmine ja sügisel Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenka avalik mõnitamine keset Minski-Moskva teravat konflikti.

•• „Raske öelda, mida see tähendas,” ütles politoloog Maria Lipman. „See võib olla üks viimastest katsetest midagi otsuste mõjutamiseks ette võtta.”