Laava alt leiti Pompei pronksiaegne eelkäija
Vesuuvi lähikonnas kaevanud Itaalia arheoloogid leidsid laava alt veel ühe asula, mis on säilinud sama hästi kui kuulus antiikaja linn Pompei. Nüüdne leid on aga erakordne, sest see asula mattus laava alla 1800 aastat varem, olles seega kõige paremini säilinud pronksiaja asula.
Pompei varemete poolt vaadatuna teispool Vesuuvi asuva Nola küla servas paiknevale asulale sattusid arheoloogid juhuslikult. Algselt oli plaanis rajada sinna kaubanduskeskus, nüüd aga tuleb mõelda uue, õigemini küll vanema Pompei avamiseks publikule. Turistide puudust Vesuuvi ümbruses karta küll ei ole.
igapäevane elu pronksi-ajast. “Siin on säilinud pronksiaja igapäevane olme,” teatas kaevamiste juhataja Giuseppe Vecchio. “See oli täielik üllatus, tõeliselt erakordne leid.” Hoonete puitkonstruktsioonid on küll paljuski hävinenud, kuid laava ja muda sees on siiski selgelt näha, millistes oludes tollal elati. “Rahval ei olnud aega haarata kaasa asju, kui nad vulkaanipurske eest põgenesid. Me näeme siin, kuidas nad sõid, mida nad sõid ja kuidas nad omavahel suhtlesid,” teatas Vecchio.
Leitud on kolm osmikut, viljaga täidetud anumaid, lambaluid, tiinete veiste jäänuseid, samuti luudest valmistatud kokatarbeid. Inimeste jäänuseid veel leitud ei ole, teatas Reuters.
24. augustil 79. aastal hävisid Vesuuvi purskes Pompei, Harculaneum ja Stabiae, elu kaotas umbes 2000 inimest. Ohvriterikkam oli aga Vesuuvi purse 1631. aastal, kui hukkus 4000 inimest.
Herculaneumi ja Pompei väljakaevamist alustati juba 1738. Uudised Pompeis leitud esemetest ja hoonetest vallandasid Euroopas suure huvi antiikaja vastu, turistide vool Saksamaalt ja Suurbritanniast sai alguse juba 18. sajandi teisel poolel.
370 aastaga 40 purset. Alates 1631. aastast on Vesuuv pursanud teadaolevalt 40 korral. Aktiivseim oli Vesuuv aastail 1694-1724, mil vulkaan purskas kümme korda ja 1804-1822, mil toimus kaheksa purset. Esimene vaatlusjaam mäe jalamile ehitati 1845.
20. sajandil purskas Vesuuv kolmel korral: 1906, 1929 ja 1944. Pärast 1906. aastat alustati mäe jalamile metsa istutamist, et laavavoolu pidurdada. 1944. aastal tekkis vulkaani praegune kraater, pärast seda pole vulkaan enam pursanud. Mäe lähikonnas elab kaks miljonit inimest.
