Wisconsini ülikooli teadlase Jacquelyn Gill’i juhitav uurimisrühm uuris Sporormiella sugukonna seene spoore, mis sisaldusid Indiana osariigis asuva Appleman’i järve setetes, vahendas Reuters.

20 000 aastat tagasi elasid selles piirkonnas mammutid, mastodonid ja hiidlaisikud.

Tollal suurte rohusööjate sõnnikus kasvanud seene spoorid on nüüd ladestunud mudakihtidesse. "Spoorid settisid järve mutta ja jäid sinna alatiseks," ütles Gill.

Gill’i meeskond kogus mudakihtidest lisaks spooridele ka õietolmu ja sütt. Tulemustest selgus, et loomastiku vähenemine algas 15 000 aastat tagasi ja see kestis umbes tuhat aastat.

Gill’i uurimisrühm lükkas ümber hüpoteesi, et mammutite väljasuremine oli tingitud 13 000 aastat tagasi Maad tabanud kosmilise objekti tingitud katastroofist, kuid samas võis loomade väljasuremise ajal märgata suuri keskkonnamuutusi.

"Uuring on huvitav sellepoolest, et me saime korralikke andmeid keskkonnatingimuste kohta nende loomade kadumise ajal," lisas Gill.

Uurimisrühm tuvastas söe suure hulga, mis oli tingitud tollal möllanud suurtest metsatulekahjudest.

Gill’i uuring näitas, et mammutite väljasuremine algas tuhat aastat enne nn Clovise perioodi, mil arheoloogid on tuvastanud suurte loomade küttimiseks tehtud jahiriistu. Mõned teadlased oletavad, et Clovise perioodi kütid põhjustasid mammutite väljasuremise.

Austraalias asuva James Cook’i ülikooli professor Christopher Johnson arvas, et kui inimesed oleksid mammutite väljasuremises vastutavad, oleksid need pidanud elama enne Clovise perioodi.
"Selliste inimeste eksisteerimine on olnud kaheldav, aga arheoloogilised tõendid tulevad aeglaselt päevavalgele," ütles Johnson.

Gill kinnitas, et tema uuring peaks ehk aitama kaasa ka praegu elavate suurte taimtoiduliste loomade säilimisele, kelle elu on ohustatud.