NATO harjutab põgenemist vulkaani eest

NATO korraldab Lääne-Aafrika ranniku lähistel asuvatel Cabo Verde saartel oma kiirreageerimisvägedele õppused, kus ka Eesti kaitseväelased kaasa löövad.

NATO paneb nende õppustega proovile oma võime reageerida konfliktidele ja katastroofidele terves maailmas. Kokku koguneb Lääne-Aafrika saareriiki kaks nädalat kestvale harjutusele koodnimega Steadfast Jaguar ligi 7000 sõjaväelast kõikidest NATO liikmesriikidest. Eesti kaitseväelased osalevad õppusel NATO staapide koosseisus.

NATO pressiesindaja James Appathurai sõnul harjutatakse seal asju, mida NATO pole veel kunagi harjutanud. “Üks asi on valmisolekust ja reageerimisest rääkida ja seda paberil joonistada. Hoopis teine asi on seda reaalsuses proovida,” kommenteeris NATO kõrge ametnik Eesti Päevalehele. “Käimasolev õp-pus peabki näitama, kas NATO suudab saata punkti X märkimisväärse hulga sõjaväge ja kas see seal ka ilma kohapealse toetuseta hakkama saab,” jätkas ta.

Seni rõhk abistamisel

Õppustel harjutatavate tegevuste hulk on tõesti lai, ulatudes vulkaani jalamilt inimeste evakueerimisest kuni dessandini ühele vulkaanilise saarestiku kümnest saarest.

NATO kiirreageerimisväed peaks täies valmisolekus olema umbes 25 000-inimeseline löögijõud, mis suudab viie päevaga täies koosseisus ümber paikneda igasse maailma piirkonda ja jääma sinna kuni kuuks ajaks. Siiani on NATO oma kiirreageerimisvägesid kasutanud kahel korral – USA-sse orkaani Katrina järel abisaadetiste ja Pakistani maavärinapiirkonda telkide ja muu varustuse vedamiseks.

Alates juulist on pooleks aastaks NATO kiirreageerimisvägede koosseisus Eesti demineerimisüksus, varem on seda üles-annet täitnud Eesti mereväe lipulaev admiral Pitka.