Reedel kaldus vaidlus tugevalt skeptikute kasuks, sest meditsiiniajakirjas Lancet ilmus esimene põhjalik uuring klorokviini ja hüdroksüklorokviini mõjust COVID-19 patsientidele. Umbes 15 000 patsienti kontrollrühmaga kõrvutanud uuringus leiti, et ravi ei andnud mingit statistiliselt mõõdetavat kasu. Selle asemel oli ravimeid manustanud rühmas suremus märksa suurem, sest mõlemad ained paistavad südamehäirete riski suurendavat. Pärast uuringu ilmumist teatasid WHO ja EL-i teadlased, et peatavad inimkatsed klorokviini ja hüdroksüklorokviiniga.

Brasiilia tervishoiuministeerium andis nädala eest haiglatele suunise mõlemad ravimid COVID-19 vastu kasutusele võtta. Enne juhendi väljastamist astus tervishoiuminister Nelson Teich protestiks tagasi. Ravimite mainelangusest on eriti mõjutatud Indoneesia, mille ravimitööstus alustas märtsis mõlema aine masstootmist. Austraalia Charles Sturti ülikooli farmakoloog Jane Quinn märkis Reutersile, et malaariaravimite tüsistused võivad indoneeslastele geneetilistel põhjustel olla isegi ohtlikumad kui teistele, sest nende organism tuleb klorokviini lagundamisega kehvemini toime.