Pangad ja valitsus peavad plaani laenuga hättajäänute aitamiseks
Läti seim hakkab arutama, mil viisil abistada hüpoteegi tagatisel kodulaenu võtnud inimesi, kes on sattunud finantsraskustesse. Arutelu aluseks on rahandusministeeriumi ja kommertspankade liidu töörühma koostatud meetmete pakett.
Peaminister Valdis Dombrovskis on varem öelnud, et meetmete vastuvõtmine nõuab „teatud määral solidaarsust” ka pankadelt, kes eelistaksid kustutada osa võlast nendel inimestel, kel tekib õigus abi saada.
Pangaliidu presidendi Teodors Tverijonsi sõnul on läbi vaadatud mitu varianti. „Esimese kohaselt võtab valitsus endale teatud ajaks kohustuse tagada teatud ulatuses võla tagasimaksmine. Teine variant näeb ette võlgade restruktureerimise ja riigi tagatise andmise tagasimaksetele teatud ajaks,” ütles ta ajalehele Bizness & Baltija.
Rahandusministeeriumi teatel võivad abile loota vaid need inimesed, kes on võtnud laenu kinnisvara ostmiseks või remondiks enne 1. jaanuari 2009 ja mitte suuremas summas kui 100 000 latti. Peale selle on veel kaks tingimust: krediidi eest on panditud elamispind, mis on laenuvõtja jaoks ainuke, ning muud laenukohustused ei ületa 5000 latti.
Laenujääk jäässe
Tverijonsi sõnul eelistas töörühm varianti, mille kohaselt jagatakse laenujääk kaheks osaks, 20 ja 80 protsenti. Esimene osa külmutatakse abiprogrammi kestmise ajaks, mil võlgnik ei maksa selle osa pealt tagasi ei põhisummat ega intresse. Kui 80 protsendi suhtes toimuvad tagasimaksed korralikult ja isegi nõutust suuremas mahus, siis võib pank pakkuda boonuseks, et programmi lõppedes kustutatakse pool külmutatud laenujäägist ehk kümme protsenti võlgnevusest. Kuid Tverijons rõhutas, et kui kümnendiku korstnasse kirjutamine tehakse pankadele kohustuslikuks, siis nad paketiga ei nõustu.
Läti laenuvõtjate ühenduse juht Ainars Gorenko on aga LETA teatel öelnud, et laenude restruktureerimine riigi tagatisel on kasuks vaid pankadele, kes saavad sel moel vältida suuri kaotusi. Programm viivat hoopis traagilisemate tagajärgedeni, sest kui võlgniku finantsseis paraneb, tuleb tal maksta tagasi kahte krediiti: ühte pangale, teist riigile.
Rahandusministeeriumi hinnangul võiks abiprogrammi hinnaks kujuneda kaheksa kuni 40 miljonit latti. Raha tuleks riigieelarvest või võtaks riik laenu nendestsamadest pankadest.
Swedbank: teatud tingimustel
•• Swedbanki grupi asepresident Thomas Backteman ütles uudisteagentuurile TT, et pank on valmis kustutama kuni kümme protsenti osa eraisikute laenudest, kuid abiprogrammis osalemise tingimused peavad olema ranged ja suurt hulka võlgnikest lätlasi see puudutada ei saa.
•• „Need inimesed võivad saada maksetes ajutise kergenduse, meie aga saame nende võlgade kohta vastu riigi garantii,” ütles Backteman. Kas Swedbank skeemiga liitub, sõltub siiski sellest, milliseks kujuneb lõppvariant.
•• Pangaliidu juhi Tverijonsi sõnul on abiprogrammi käivitumiseks vaja riiklikku rahastamist, praegu on selle tõenäosus siiski 50 : 50. Tverijons möönis, et abiprogramm on pankadele kasulik, sest riigi garanteeritud krediidid ei liigituks hapude laenude alla.
•• Swedbanki pressiesindaja Stockholmis Anna Sundblad kinnitas ajalehele B & B, et pank toetab pangaliidu ettepanekuid, kuid äärmiselt tähtis on, et abiprogrammi kvalifitseeruks vaid väga piiratud hulk inimesi.
