Pompeis varises kokku 2000-aastane gladiaatorite maja
Gladiaatorite maja polnud küll kõige kuulsam iidse Pompei väljakaevatud hoonetest, kuid varisemisohtlikuks seda hiljuti restaureeritud ehitist küll ei peetud. Üleeile öösel varises ta aga kokku, tekitades tõsise arutelu, kuidas iidse linna varemeid paremini kaitsta. Ükski inimene kannatada ei saanud, sest hoone oli niigi külastajatele suletud.
Gladiaatorite maja ehk ladinakeelse nimega Schola Armaturarum Juventis Pompeiani oli arvatavasti kohaliku amfiteatri naabruses asunud hoone, kus elasid ja harjutasid gladiaatorid. 2007. aasta fotodelt paistab, et selle seinu on üritatud tugevdada, kuid iidsed freskod on säilinud ainult seina alumises osas.
Nüüd üritavad arheoloogid lagunenud hoonest päästa veel nii palju kui võimalik. Selgunud on seegi, et vulkaanipurske üle elanud hoone alusmüürid osutusid seegi kord tugevamaks kui pärast Teist maailmasõda taastatud seinad. Kuid isegi sõjaaegne pommitabamus ei tekitanud nii suurt kahju kui nüüdne varing.
24. augustil 79. aastal m.a.j mattis Vesuuvi purse Pompei linna koos ümbruskonnaga esmalt paksu tuhapilve, seejärel aga laavavoo alla, mis tappis tuhandeid elanikke ja jättis hooned ligemale 2000 aastaks 7–9-meetrise tuhakihi alla. Vulkaanipurske tunnistajaks olnud Plinius noorem pani oma tähelepanekud kirja ja need on säilinud.
Itaalia häbi
Praeguseks on suurem osa Pompei linna välja kaevatud ja muuseumiks muudetud. Paraku on tohutu turistidemass ka omalt poolt hoonete murenemisele kaasa aidanud. Kaks aastat tagasi loodi Pompei hoonete tugevdamiseks ja restaureerimiseks erifond, kuid kriitikute sõnul sellest lagunemisprotsessi peatamiseks veel ei piisa.
Itaalia arheoloogide assotsiatsiooni juht Tsao Cevoli nimetas pühapäevast varingut „ravimatuks haavaks maailma kõige tähtsamal arheoloogiaobjektil”. President Giorgio Napolitano nimetas varingut Itaalia häbiks.
Pompei müürid on mitmes kohas varemgi lagunemismärke ilmutanud, nüüdse varingu põhjuseks peetakse hiljutist tugevat vihmasadu.
