Seekordsed valimised erinevad viimastel kümnenditel toimunud valimistest seetõttu, et need ei ole varem olnud niivõrd etteennustatamatud, vahendab BBC.

Kokku kandideerib 12 inimest, kellest vaid neljal kandidaadil on lootust pääseda edasi 6. mai teise vooru.

Juhtivateks kandidaatideks on parempoolne Nicolas Sarkozy, sotsialist Ségolène Royal, tsentrist Francois Bayrou ja parem-äärmuslik Jean-Marie Le Pen.

Kandidaatidest on kõige suuremaid muutusi lubanud Nicolas Sarkozy, kes soovib riigi elus lausa uue lehekülje pöörata ning lubab tõelist majanduslikku reformi.

Sotsialistist Ségolène Royal, kes loodab saada riigi esimeseks naispresidendiks, on lubanud õiglasemat ühiskonda, tsentristist Francois Bayrou lubab valitsuse ühtsuseks ühendada parem- ja vasakpoolsed jõud.
78-aastane paremäärmuslik Jean-Marie Le Pen, soovib saada Prantsusmaa vanimaks presidendiks. Tema kampaania on enamjaolt keskendunud patriotistlikele ideedele ning immigratsiooni piiramisele. Ta on optimistlikult ennustanud, et pääseb ka seekord teise vooru. 2002. aasta presidendivalimistel oli ta Jaques Chiraci üks peamiseid rivaale.

Prantslased lähevad valimistele vastu hirmu ja lootusega. Paljud usuvad, et Prantsusmaa vajab pärast Chiraci 12-aastast valitsusperioodi kiireid muutusi. Neile valimistele on registreerinud miljont uut valijat, mis on viimase 25 aasta suurim arv. Paljud neist on välismaal elanud Prantsuse kodanikud, kelle hääli on raske ette ennnustada.
1,5 miljonit valijat kasutab esmakordselt hääletamiseks elektroonilisi masinaid, mida sotsialistid ja opositsiooniparteid ohtlikult ebausaldatavaks peavad.

BBC diplomaatline korrespondent Jonathan Marcus märgib, et hoolimata võitjast, toovad need valimised endaga kaasa poliitilise generatsiooni vahetumise ning vahest ka muutusi Prantsusmaa välispoliitilistes prioriteetides, mistõttu on need valimised olulised ka väljaspool Prantsusmaad.