Tõepoolest, esimest korda ei ole Élysée presidendipalees mitte abielupaar ja esimest korda töötab ajakirjas Paris Match presidendi elukaaslane. „See on meie jaoks pretsedenditu olukord,” tunnistas ajakirja peatoimetaja Olivier Royant raadiojaamale Europe 1, kui teatas otsusest Trierweilerile edaspidigi tööd võimaldada.

Siiski rakendab Paris Match nii-öelda turvameetmeid. Aastaid poliitikaajakirjanikuna leiba teeninud 47-aastane Trierweiler, kaks korda lahutatud ja kolme teismelise lapse ema, sai uue lepingu kultuuriteemade kajastamiseks, kunstinäituste ja raamatuarvustuste kirjutamiseks. Teiseks ei osale ta toimetuse iganädalastel koosolekutel ehk on mõnes mõttes toimetuse siseringist välja lülitatud.

„Valérie väljendas mulle selget soovi jääda ajakirjanikuks, jätkata oma tööd,” selgitas Royant, kelle sõnul ilmuvad tema kirjutised edaspidi „kaks või kolm korda kuus kultuurikülgedel”. „Ta paistab nüüd olevat valmis tõmbama eraldusjoone vahele,” lisas Royant, pidades silmas ajakirjanikutööd ja esileedi rolli.

Tegelikult oli Trierweiler poliitika kajastamisest kõrvaldatud juba mullu novembrist saadik, kui 57-aastasest Hollande’ist sai presidendikandidaat. Ta töötas kodus ega osalenud juba siis toimetuse koosolekutel. „Need ettevaatusabinõud võeti tarvitusele selleks, et kaitsta Paris Matchi ja teda ennast kõikvõimalike huvide konflikti kahtluste eest,” märkis Royant.

Õiglane ja sõltumatu

„Presidendipaari tegemiste kajastamine jääb õiglaseks ja sõltumatuks. Meil Paris Matchis on olnudki kõnekäänd, et siin on ainult üks staar ja see on väljaanne ise,” ütles Royant.

Siiski ilmutas Prantsusmaa ajakirjanike ametiliit SNJ hiljuti muret, et õige mitmed ajakirjanikud on suhetes Hollande’i uue valitsuse liikmetega. SNJ meelest peaks nood „distantseerima end selliste sündmuste kajastamisest, mis võivad puutuda kokku nende suhetega, et ei tekiks kahtlusi huvide konfliktis”.

Avalik-õiguslik raadiojaam France Inter teataski, et katkestab saate, mida juhtis ajakirjanik Audrey Pulvar, kelle partneriks on tööstusminister Arnaud Montebourg. Kirjutava pressi ajakirjanikuga on abielus tööminister Michel Sapin ja haridusminister Vincent Peillon.

Esimest korda kohtus Trierweiler Hollande’iga 1988. aastal, mil ta töötas reporterina ja mees oli pääsenud parlamenti. Neli aastat hiljem kirjutas Trierweiler loo Hollande’i ja tema elukaaslase Ségolène Royali neljanda lapse Flora sünnist. Abielust ajakirja Paris Match toimetaja Denis Trierweileriga on Valériel kolm poissi. Armuafäär Hollande’iga sai alguse 2005. aastal ja jätkus ka siis, kui Hollande etendas avalikkuse ees endiselt Royali elukaaslast ajal, kui naine sotsialistide kandidaadina 2007. aastal ebaõnnestunult presidendiks pürgis. Seejärel lõpetati kooseluetendus ka avalikult.

Kui aga Paris Matchi tollase peatoimetaja Alain Genestarini jõudis info Hollande’i ja Trierweileri suhtest, eitas Valérie huvide konflikti eraelu ja töö vahel, mille sisuks oli poliitika, sealhulgas sotside partei kajastamine ajakirjas. Ka tollal suunati Trierweiler mõneks ajaks kultuuriradadele, mida ta olevat võtnud solvanguna.Sarkozy igavlevat ja otsivat uut rolliKuu aja eest presidendivalimistel kaotuse osaliseks saanud Nicolas Sarkozy tundvat igavust, olevat viimasel ajal kulisside taga veidi ka poliitilisi niite tõmmanud ja mõtlevat nn anglosakslikule tulevikule.

Sarkozy, tema abikaasa Carla ja nende tütar Giulia saabusid laupäeval tagasi Pariisi kolmenädalaselt puhkuselt, mille nad veetsid Maroko kuninga luksuslikus privaatresidentsis Marrakechs. Teadaolevalt veedavad nad ülejäänud juuni Pariisis, minnes seejärel suvitama Carla mereäärsesse villase Rivieras.

Prantsuse meedia andmeil olevat Sarkozy parlamendivalimiste lähenedes mõnevõrra ka poliitilisi nõuandeid jaganud. Ühe sõbra sõnul ei olevat ekspresidendil mingit depressiooni, pigem tükkivat igavus peale.

Väidetavalt mõlgutavat ta mõtteid mõnest „üleeuroopalisest” tööst, aga temast võib ka saada esimene Prantsuse ekspresident, kes pöördub nn anglosaksi teele ehk hakkab nagu Tony Blair või Bill Clinton profikõnelejana mööda konverentse käima.

Miljonärist naise ja igakuise 20 000 euro suuruse ekspresidendi elatisrahaga ei tohiks Sarkozyl materiaalseid probleeme eriti olla ja eks abiks ole ka pool tosinat töötajat ekspresidendi büroos, mis on vaid kiviviske kaugusel Élysée paleest.