Stefano Montanari: lahenduseks võiks olla päikeseenergia
•• Kui tillukesi osakesi uurite?
Nano tähendab ühiku miljardilist murdosa. Nanomeeter on miljardik meetrit. Nagu öeldakse – inimesega kõrvutades on üks nanomeeter sama, mis täring võrreldes maakeraga.
Peentolmu puhul räägime tavaliselt suurusjärgust PM10 ehk siis osakestest läbimõõduga kümme mikronit või kümme miljondikku meetrit. Meie uurime ühest mikronist ehk PM1-st väiksemaid osakesi.
•• Kuidas nanoosakesed tekivad?
Looduses tekivad need vulkaanipursetest või kivimite lagunemisel meres, ka kõrbes, kust kanduvad tuulega tuhandeid kilomeetreid eemale ja pärast sajavad vihmaga alla.
Aga viimastel aastakümnetel on ka inimene nanoosakesi tohutus koguses kõrgtemperatuuriliste põletusprotsessidega juurde tootma hakanud: sisepõlemismootorites, tuhastus- ja soojuselektrijaamades, ka tsemenditööstuses.
•• Milliseid ohte nendes näete?
Inimese tekitatud peenosakesed on looduslikest palju pisemad, neil on ka erinev keemiline koostis ja ettearvamatu käitumine. Oma väiksuse tõttu on need üliagressiivsed ja suudavad takistamatult läbida rakuseina ning jõuda isegi raku tuuma, seega suudavad siis ka DNA-d kahjustada.
Inimene hingab või sööb neid paratamatult sisse, sest need langevad põldudele, kus kasvatame teravilja või juur-, puu- ja köögivilja, ning muidugi heinamaadele, kus söövad piima- ja lihaloomad. Osakesed ei kao organismist kusagile ja tekitavad terviseprobleeme.
•• Mida arvata turba põletamisest?
Parem turvas kui prügi! Turvas on looduslik materjal ja teame täpselt, millised heitmed õhku paiskuvad. Kuid turvas võib otsa saada ja siis võib ikkagi ka prügi ahju jõuda. Üks päev on seal võib-olla aegunud ravimid või patareid, teine päev vana mööbel, töödeldud puit ja vanapaber.
Samas on nanoosakeste tuvastamiseks vaja väga kallist ja kaasaegset aparatuuri, mida põletusjaamadel ja keskkonnateenistustelgi tavaliselt pole.
•• Aga mida prügiga teha?
Jäätmepõletusjaamad ei kõrvalda prügi, vaid toodavad seda juurde, tehes silmaga nähtavaist jäätmeist nähtamatud, mis lõpuks meie organitesse kuhjuvad. Kõigepealt tuleks meil vähem prügi tekitada.
Berliin näiteks vähendas mõne aastaga olmeprügi kogust poole võrra. Paljud riigid näevad lahendust zero-waste ehk prügita tuleviku strateegias.
•• Aga kust energiat saada?
Planeet Maa on suletud süsteem. Fossiilsed kütused, nagu kivisüsi, nafta ja maagaas lõppevad! Ka uraanist saame tuumaenergiat veel vaid suhteliselt lühikest aeg. Meil on vaja süsteemivälist energiat.
Päike annab Maale 12 miljardit korda rohkem energiat kui inimene toota suudab. Seega, kui arendaksime välja tehnoloogia, mis püüaks kinni vaid 12 miljardikku osa päikeseenergiast, oleks suur osa probleemist lahendatud.
Palju võimalusi pakub ka tuul või geotermaalenergia.
