Taimed tunnevad hirmu ja teatavad sellest
Tulemustest võib järeldada, et ohuolukorras suudavad taimed päris kavalalt käituda – nad annavad ohust teada naabertaimedele ja isegi kutsuvad appi.
Torino ülikooli ja Jenas asuva Max Plancki instituudi bioloogid teatasid sel nädalal, et nad on leidnud tõendeid teooria kohta, mille järgi taimed tunnevad ja ka reageerivad lehti söövatele näljastele tõukudele. Reageeringuks oli erilise, lavendlit meenutava lõhna eritamine, kirjutas Briti ajaleht Guardian.
See on häiresignaaliks teistele taimedele, andes märku ohuallikast. Ühtlasi aga osutub lõh-naeritus millekski selliseks, mida militaarkeeles võiks nimetada “õhutoetuse kutsumiseks”. Katse ajal kutsus lõhn kohale tõukude looduslikud vaenlased herilased, kes taime katkuvad elukad kas nahka panid või poetasid neisse munad, mis hiljem tõugu tapsid.
Kolm aastat kestnud teadus-projektis keskenduti Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärit oataime (Phaseolus lunatus) uurimisele. Itaalia ajalehe La Repubblica teatel olevat teadlased avastanud samalaadse reaktsiooni ka maisil ning teisel oataimel (Phaseolus vulgaris) ja veel mõnel liigil.
Ameerika taimebioloogide ühingu ajakirjas Plant Physiology avaldatava uurimistöö üheks intrigeerivaks küsimuseks on see, kas taimed tunnevad midagi sellist nagu hirm. Vaidlused selle üle algasid juba õige ammu, kui valedetektoriekspert Cleve Backster ühendas taime polügraafiga. Tema väitel registreeris masin taimes muutusi kohe, kui ta hakkas taime lehti kõrvetama.
Enamik teadlasi on valedetektoritesti siiski peaaegu täielikuks lolluseks pidanud, tõdedes, et polügraaf võis tuvastada ükskõik mis muutusi – kas või õhuniiskust ruumis – peale taime reageerimise, veel vähem hirmu või valutunde. EPL
