Teadlased leidsid ülisuure kivistunud meriskorpioni sõra
Ajakirja Biology Reports kirjutab, et 390 miljoni aasta vanune kivistis leiti Prumi lähedalt kivimurrust, vahendab BBC. Teadlased nimetasid olendi Jaekelopterus rhenaniae`ks ja usuvad, et ta võis elada kas jões või soos.
Teadlaste hinnangul näitab olendi suurus, et ämblikud, putukad, krabid ja muud sarnased olendid olid minevikus märksa suuremad, kui seni on arvatud.
Sõra enda pikkus oli 46 sentimeetrit, mis annab teadlastele aluse uskuda, et meriskorpion ise võis olla pikem kui keskmine tänapäeva inimene. Üleüldiselt ületab looma hinnanguline suurus kõigi seni leitud meriskorpionide oma. Seni on leitud kivistisi loomadest, kelle suurus võis olla 50 sentimeetrit.
Teadlased usuvad, et meriskorpionid on tänapäevaste maa peal elavate isendite väljasurnud eelkäijad. Need liigid eksisteerisid Maal ajal, mil hapniku tase atmosfääris oli märksa kõrgem kui praegu. See on ka teadlaste arvates põhjuseks, miks loomade kehad sel ajal ülisuureks kasvasid.
Suurim tänapäeval elav skorpion on teadaolevalt 30 sentimeetrit pikk.
