Teine miljonite marss Moskvas möödus 12 000 riigivalvuri pilgu all rahulikult
Moskvas peeti eile teine opositsiooniline massiüritus, nn miljonite marss, mille käigus kümned tuhanded inimesed võtsid osa valitsus- ja eelkõige Putini-vastasest rongkäigust ning sellele järgnenud miitingust.
Nii mõnigi tuntud opositsiooniaktivist oli sunnitud üritusest kõrvale jääma, sest föderaalne uurimiskomitee kutsus nad just selleks ajaks vestlusele, olles eelneval päeval korraldanud nende kodudes läbiotsimisi.
Üks uurijate ette kutsututest, Vasakrinde liider Sergei Udaltsov keeldus sellest. Ta saatis eile hommikul advokaadiga uurimiskomiteesse kirja, lubades ilmuda vestlusele ükskõik millisel muul sobival ajal, mitte aga miljonite marsi ajal. Nii saigi Udaltsov astuda üles rongkäigus ja võtta ka esimeste seas sõna miitingul.
Oma esinemises seadis Udaltsov kohe sihiku tulevikku, kutsudes üles korraldama järgmist suurmeeleavaldust 7. oktoobril. Kuupäev on vaevalt et juhuslik, sest see on president Vladimir Putini sünnipäev, sel aastal kuuekümnes. Enne seda tuleks aga Udaltsovi meelest organiseerida poliitiline hoiatusstreik üle kogu maa.
Seejärel esinenud rahvasaadik Ilja Ponomarjov kutsus üles moodustama ühtset juhtorganit, mis töötaks välja riigi arenguprogrammi. „Meil on väga vaja luua lõpuks organisatsioon. Ühtne, nii et see kaasaks nii vasak- kui ka parempoolseid, kõigi vaadetega inimesi,” ütles ta Vene meediakanalite teatel.
Juba varem oligi kavandatud miitingul vastu võtta „Vaba Venemaa manifest”, millele opositsioonijõudude esindajatena olid esmaspäeval andnud allkirjad Ponomarjov, Udaltsov, Garri Kasparov, Boriss Nemtsov ja teised. Manifestis kutsutakse moodustama erinevate poliitiliste jõudude ja kodanikuühenduste nõukogu, mis asuks korraldama protestiaktsioone. Teiseks seatakse sihiks uue valimisseaduse koostamine.
Kohal kogu poliitspekter
Miljonite marsil osalesid tõepoolest opositsiooniühendused nii vasakult kui ka paremalt. Puškini väljaku piirkonnas rongkäiguks kogunedes moodustatigi kaks kolonni – parem ja vasak – vastavalt poliitilistele vaadetele, teatas Interfax. Vasakjõude juhtis Udaltsov, parempoolse kolonni etteotsa asusid ekspeaminister Mihhail Kasjanov, Vladimir Rõžkov ja teised.
Kohalolijate sõnul osales rongkäigus tähelepanuväärselt palju ka natsionaliste. Ka nemad moodustasid oma kolonni, skandeerides „Moskva on vene linn” ja „Moskva on venelaste jaoks”, vahendas ajalehe Kommersant veebiväljaanne. Väljas olid ka end anarhistidena määratlenud protestijad, kelle üheks loosungiks oli „Ei fašismile, ei kapitalismile”.
Näha ei olnud ühte prominentsemat aktivisti Aleksei Navalnõid, kes koos mitme teise opositsionääriga oligi kutsutud meeleavalduse ajaks uurijatega vestlema. Võimude väitel on tegemist osaga juurdlusest, mis käivitati pärast esimest miljonite marssi 6. mail, päev enne Putini ametisse vannutamist. Tollal puhkesid kokkupõrked politsei ja meeleavaldajate vahel, inimesi peeti hulgaliselt kinni ja paljudele määrati arest. Neist 13 on endiselt trellide taga.
Võimud valmistusid seekordseks miljonite marsiks tõsiselt – korda valvama toodi üle 12 000 politseiniku, siseväelase ja eriüksuste liikme. Lisaks võeti vähem kui kuu ajaga vastu uus meeleavalduste korraldamist ja osalemist puudutav seadus, mis karmistas oluliselt karistusi. Peterburis teatati kahe demonstratsiooni korraldaja kinnipidamisest, neid võib ähvardada uue seadusega ette nähtud trahv.
Võimude loata korraldatud või avalikku korda rikkuvatel meeleavaldustel osalemise trahve suurendades ütles president Vladimir Putin, et Vene seadusega ette nähtud karistused ei ole karmimad sarnastest seadustest Saksamaal, Hispaanias, Suurbritannias ja Prantsusmaal.
Infoagentuur AP võrdleski nende riikide karistusi Venemaal nüüd kehtestatud maksimaalselt 300 000 rubla (7300 euro) suuruse trahviga, mis on suurem kui keskmine aastapalk Venemaal.
Saksamaal on ebaseaduslikul kogunemisel osalemise eest ette nähtud 500 eurot, kuid seda määratakse harva. Meeleavalduste keelamine on samuti harva esinev. Hispaanias saab kohtunik keelata meeleavalduse, kui ta näeb selles võimalikku terrorismi õhutamist. Loata meeleavaldusel osalemise eest määrab karistuse kohalik kohtunik.
Suurbritannias on maksimaalne trahv loata demonstratsioonil osalemise eest tuhat naela (umbes 1240 eurot), kuid tüüpiliselt trahvib kohus 50 või 100 naelaga (umbes 62 või 124 eurot) või ei määra trahvi üldse.
Prantsusmaal on maksimumkaristus 15 000 eurot, kui loata meeleavaldusel osalejad ei lähe laiali pärast kahte hoiatust. Kui aga osalejad kannavad nägu varjavaid maske, võib trahviks olla kuni 45 000 eurot.
