Endise N Liidu Kesk-Aasia vabariikidest oli Kõrgõz ainuke, kus riigi etteotsa ei pandud kedagi senisest parteiladvikust, vaid tuntud teadlane, Teaduste Akadeemia president Askar Akajev. Eelnevalt oli antud ametist loobunud kirjanik Tsõnghõz Ajtmatov. See, et matemaatikust kujunes võimur, on asjaolude kokkulangemine.

Samas leiab Akajevi ajastust (oktoober 1990 – märts 2005) mõndagi erakordset. Näiteks tunti Kõrgõzi Vabariigi algaastail uhkust selle üle, et ministriteks olid põlisrahva liikmete ja venelaste kõrval ka usbekk, sakslane, uiguur ja juut kui suurimate rahvusvähemuste esindajad. Liberaalne majanduspoliitika tõi juba veebruaris 1995 koostöö- ja partnerlusleppe EL-iga, oktoobris 1998 pääseti esimese SRÜ riigina WTO-sse (enne Eestit!).

Üleminek autoritarismile algas nagu mujalgi Kesk-Aasias 1994.–95. aastal ja sellel on seos Venemaaga, kus parlamendi tulistamine sillutas oktoobris 1993 teed isikuvõimule – nagu üks nomenklatuuri esindaja ees, nii teised järel. Venemaa rahandus-kriis tõi 1998–99 kriisi ka temast sõltunud riikides ja ka Kõrgõzis algas avalik võimuvõitlus.

Matemaatiku võimumängud

Kõrgõzi revolutsiooni puhkemises mängis suurt rolli Hiinale territooriumi loovutamine – 1996. aastal 300 ruutkilomeetrit ja 1999. aastal veel 950, viimane põhjustas 2002. aastal kuid kestnud rahutused, mis viisid ametist peaminister Kurmanbek Bakijevi, praeguse ajutise riigipea.

Akajev loodeti juba 2000. aasta valimistega välja vahetada, ent ta suutis vastased üle mängida ja tagada endale kolmanda ametiaja. Sama kordus äsjastel üldvalimistel. Kuna võimuparteid hakkasid parlamendis esindama ka Akajevi poeg, tütar, naiseõde, tolle väimees jne ja vaid käputäis opositsiooni esindajaid, sai viimastel mõõt täis.

Fakt on, et jõustruktuure vii-mase hetkeni kontrollinud Akajev jättis need oma rahva vastu kasutamata ja eelistas pageda. Fakt on seegi, et uus võim rõhub avalikult koostööle Venemaaga, millest Akajevil jäi vajaka.