Ukraina otsustav valik lääne ja Venemaa vahel
Käib väga tihe rebimine, kus võitjat on võimatu ennustada. Kas tihe põimumine Venemaaga ja autoritaarne võimusüsteem või suund koostööle Euroopa Liidu, NATO ja USA-ga. See on valik, mille ukrainlased peavad tegema.
Eelmistel Ukraina presidendivalimistel 1999. aastal oli peaküsimus: kas kommunistid või demokraadid? Praegu teist ametiaega lõpetav president Leonid Kutšma suutis tookord kommunistide liidrit Pjotr Simonenkot edastada teises voorus pooleteise protsendiga.
Opositsioon koguneb tänaval
Ukrainas nimetatakse peaminister Janukovitšit sageli ka võimu kandidaadiks ja parem erakondade bloki kandidaati Juštšenkot rahva kandidaadiks. Kevadel ja suvel näitasid populaarsusküsitlused pidevalt Juštšenko edumaad. Viimase paari-kolme nädalaga enne valimisi on aga Janukovitš Juštšenkost kiirelt möödunud. Iseasi, kui usaldusväärsed on Ukrainas üldse sellised küsitlused.
Peab arvestama, et ametis oleval peaministril on nii president Leonid Kutšma kui ka võimu kontrolli all oleva meedia toetus. Seetõttu on Juštšenko toetajad teinud viimasel nädalal panuse miitingutele ja rahva-üritustele. Nagu juba mitu kokkupõrget on näidanud, teevad sellise valiku plahvatus-ohtlikuks igat laadi provokatsioonid ja ametliku võimu poolne manipuleerimine.
Prantsusmaa-suuruse 50-miljonilise elanikkonnaga Ukraina peaprobleem on nn Dnestri parem- ja vasakkalda küsimus. Tööstus ja vene elanikkond koonduvad maa ida- ja lõunapoolsetesse oblastitesse, rahvuslikult mõtlevad lääne orientatsiooniga ukrainlased läänepoolsetesse oblastitesse. Majanduses pole Ukraina suutnud ületada suurt sõltuvust nafta, gaasi ja elektrienergia ekspordist Venemaalt. Kui Janukovitš rahuldab eelkõige Ukraina põhja- ja lõunaosa elanike huvisid, siis Juštšenko läänepiirkondade rahva ootusi.
Ukraina opositsioon on ehk kõige valjemalt rääkinud või-malikust valimistulemuste võltsimisest. Venemaa on avanud oma territooriumil üle 400 valimispunkti, et seal elavad ukrainlased saaksid presidenti valida. Opositsioon kardab just seal võimalikku sohki. Nii USA kui ka EL on kõrgete ametiisikute kaudu mõista andnud, et ebaausate valimiste korral võib Ukraina ilma jääda moraalsest ja rahalisest toetusest.
Kaks miljonit valijat puudu
Ukraina presidendivalimistel 31. oktoobril peab kandidaat valituks saamiseks koguma vähemalt 50 pluss üks protsenti valimistel osalenute häältest. Kui esimeses voorus ei kogu keegi kandidaatidest üle poole häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine voor.
Ukraina presidendivalimistele registreeris end 26 kandidaati. Kaks kandidaati jättis keskvalimiskomisjon registreerimata. Kaks kandidaati on oma kandidatuuri maha võtnud.
Ukrainas on 37 miljonit valijat. Arvatakse, et kuni kaks miljonit valijat on jäänud segaduste tõttu valimisnimekirjadesse kandmata.
Praegused on iseseisvunud Ukraina neljandad presidendivalimised. 1991. aastal võitis kompartei nomenklatuuri kuulunud Leonid Kravtšuk Eesti Rahvarinde analoogi, rahvaliikumise Ruh kandidaadi Vjatšeslav Tšernovoli ees. 1994. aastal edestas reforme lubanud Leonid Kutšma Kravtšukki. 1999. aastal võitis Kutšma napilt kommunistide liidrit Pjotr Simonenkot.
Ukraina seaduse kohaselt võib president olla ametis kaks viieaastast ametiaega.
Moskva sekkub agressiivselt valimistesse
Pretsedenditu on Venemaa sekkumine ja püüd mõjutada valimistulemusi. Kremli ilmselgeks soosikuks on praeguse võimu ja eelkõige Donbassi oligarhide kandidaat Viktor Janukovitš.
Venemaa president Vladimir Putin andis hiljutisel kohtumisel Ukraina peaministriga selgelt mõista, et ootab Ukrainalt toetust tema uuele initsiatiivile –
luua Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Kasahstani liit, ühtne majandusruum vaba piiriületusega nende maade elanikele. Janukovitš reageeris sellele avaldusega, et toetab Ukrainas kahe riigikeele ja topeltkodakondsuse ellurakendamist ega pea vajalikuks riigi liitumist NATO-ga.
Tänu Venemaa otsesele majandusabile suutis peaminister ja presidendikandidaat tõsta pensione pea kahekordseks, mis muidugi ei jää paljude valijate tänuta. Pretsedenditu oli aga Putini kolmepäevane külaskäik Kiievisse, et võtta osa Ukraina pealinnast natsi-Saksa vägede minemakihutamise 60. aastapäeva pidulikust tähistamisest. Seda vaid mõni päev enne valimisi.
Lääs loodab Ukraina Siim Kallase – Ukraina omavääringu grivna isa, liberaalsete majandusreformide pooldaja Juštšenko võidule. Kas demokraatiat pooldaval opositsiooni kandidaadil jätkub püssirohtu, et seista vastu Vene ning kodumaise võimueliidi ja majandusoligarhia jõupingutustele, pole sugugi kindel.
