ÜLEVAADE: Vene sõjatehnika võib aidata Iraaki tiibrakettide vastu
Vastavalt USA ametlikule protestinoodile käivad ameeriklaste süüdistused Iraagile relvastuse tarnimises peamiselt kahele vene ettevõttele – Tuulas asuvale konstrueerimisbüroole “Tula” ja Moskva sõjatehasele “Aviokonversija”. CIA andmetel müüsid need ettevõtted viimase aasta jooksul Iraagile tankitõrjerakette ja –mürske, öise nägemise seadmeid ning elektroonilisi seadmeid mis on võimelised sihtmärgist kõrvale juhtima USA etteantud geograafilistele koordinaatidele orienteeritud isejuhtivaid rakette. Ameeriklaste arvates võivad mitu juhtumit, kus tiibraketid tabasid valesid objekte olla Venemaa kaitsetööstuse hingel. Esimesel viiel sõjapäeval ei tabanud viis ameeriklaste tiibraketti etteantud sihtmärke – nende seas on tabamused naftatehasele Iraanis, kahele Briti sõjalennukile ja Süüriasse suundunud buss rahulike elanikega.
Ametlikult on Venemaa valitsus ja kaitsetööstuse esindajad eitanud rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist ja Iraagile relvastuse tarnimist. Izvestija andmetel aga siiski jõudsid Iraaki Venemaal valmistatud seadmed tiibrakettide sihtmärgini jõudmise segamiseks. Esmaspäeval ütles USA saatkonna Moskvas esindaja Izvestijale, et nad on esitanud Venemaale mitmeid ametlikke järelpärimisi, kuid ühtegi rahuldavat vastust siiani saadud ei ole. USA sõjaväe esindajad kinnitavad samuti, et Iraak sai konstrueerimisbüroolt “Tula” rakette “Kornet” veel kõigest kuu tagasi. Konstrueerimisbüroo eitas kõiki süüdistusi.
Ajaleht kirjutab, et “Tula” satub nn musta nimekirja juba mitmendat korda. Eelmisel korral süüdistasid ameeriklased Tuula relvatehast möödunud sügisel relvade müügis Iraanile, Liibüale ja Sudaanile. “Tuula” peadirektori asetäitja välisidemete alal Leonid Rošalja väitis, et tegelikult nende riikidega mitte mingisuguseid lepinguid ei sõlmitud. “Kohtumised nende riikide esindajatega küll olid, kuid ainult deklaratiivse iseloomuga. Venemaa presidendi määrusega on sõjalis-tehniline koostöö nende riikidega lubatud,” ütles Rošalja. Ta kinnitas, et praegu on “Tula” reaalsed koostööpartnerid India, Kreeka ja Araabia Ühendemiraadid.
Moskva sõjatehase “Aviokonversija” direktor Oleg Antonov tunnistas, et nad toodavad juba 10 aastat segajaid erinevate raadio-tehniliste vastuvõtjate lämmatamiseks, samuti satelliitide navigatsioonisüsteeme GPS/GLONASS.
“Iraagiga ei ole meil sõlmitud ühtegi lepingut. Viimase nelja aasta jooksul külastas meid 15 delegatsiooni Iraagist. Iga kord arutati ka meie toodangu ostu-müügi tehinguid, kuid niipea kui asi jõudis rahaliste küsimusteni, lülitasid Iraagi esindajad sisse tagumise käigu,” rääkis Antonov. Ajaleht tundis ka huvi, et kas iraaklastele oleks neid seadmeid müüdud ka ÜRO sanktsioonidele vaatamata. Antonov väitis, et need seadmed ei olnud sanktsioonidega keelatud kuna on kaitselise iseloomuga. Samuti ei välistanud Antonov, et iraaklased võivad selliseid segavaid saatjaid USA tiibrakettide vastu siiski kasutada, sest sellised seadmed ei ole tema sõnul eriti keerulise konstruktsiooniga.
Izvestija esitab aga andmed, miks on alust pidada ameeriklaste süüdistusi tõsisteks. Ajaleht viitab allikale Venemaa kaitseministeeriumis, kelle andmetel kutsuti vahetult enne Iraagi sõja algust grupp NATO riikide sõjaväeatašeesid ühte Moskva raadiotehnika teadusliku uurimise instituuti esitlusele. Instituudis demonstreeriti neile sülearvuti suurust seadet, mis vene teadlaste sõnul loodi rahuotstarbelistel eesmärkidel kosmosest tuleva kiirguse mõju uurimiseks Maa atmosfäärile. Vene teadlaste kinnitusel selgus aga seadme katsetamisel lisaefekt, mis võimaldab seda kasutada tihedate elektromagnetiliste häirete tekitamiseks kõigile elektroonilistele seadmetele mitmekümne kilomeetri raadiuses. Vene teadlased olid väidetavalt teatanud NATO riikide sõjaväeatašeedele, et edasiseks katsetamiseks saadeti mõnikümmend seadet teadusliku vahetuse korras ka Iraaki.
Izvestija toob ka detailseid andmeid Iraagi sõjatööstuse arendamisest vene ja jugoslaavia spetsialistide abiga. Ajaleht kirjutab, et Moskva ja Baghdadi sõjalise koostöö jooksul müüdi Iraagile üle 60 litsentsi erineva sõjatehnika liikide iseseisvaks tootmiseks. Sellest suutis Iraak tootmisse juurutada relvastust 30 litsentsi alusel. Nende seas toodab Iraak ka näiteks Tadji linnas tanke T-72M1.
