USA teadlane lõi esimese tehisliku DNA-ga eluvormi
Juba 1990. aastate alguses vastuolulist kuulsust kogunud Craig Venteri ettevõtmisse oli tema juhtimisel enam kui kümne aasta jooksul haaratud paarkümmend teadlast. Tehisliku eluvormi loomiseni viinud projekt maksis 40 miljonit dollarit, vahendab The Guardian.
Uus organism põhineb küll olemasoleval bakteril, ent sisuliselt on tegemist siiski täiesti sünteetilise genoomiga, mis loodi katselaboris kemikaalidest. Teadlased tegid bakteri Myco-plasma mycoides genoomist sünteetilise koopia, siirdasid selle bakterile Mycoplasma capricolum, millest oli genoom eemaldatud, ja taaskäivitasid nüüd juba sünteetilise genoomi kontrollitud raku, mis on paljunenud enam kui miljard korda ehk elab.
Üherakulisel organismil on DNA-sse kirjutatud neli „vesimärki”, mis märgivad tema tehislikku päritolu ja toimivad ka omamoodi ID-kaardina juhul, kui leiutis peaks vabas looduses oma elu elama hakkama.
Nagu raku-uuringute puhul tavaks, on Venteril ka mõjukaid vastaseid – juba on usuringkonnad süüdistanud meest jumala mängimises. Samuti on tõstatatud oht, et tehisorganismid võivad vabadusse pääsedes kogu keskkonna pea peale pöörata. Veel on kardetud, et leiutist võidakse hakata kasutama bioloogilise relvana.
Triljoniline kütuseäri
Oxfordi ülikooli eetikaprofessor Julian Savulescu märkis, et Venter avab oma leiutisega kõige suletuma ukse kogu inimkonna ajaloos. „Ta ei tegele pelgalt eluvormi kopeerimise või radikaalse muutmisega geneerilise muundamise teel. Ta liigub jumala rolli suunas, luues tehisliku eluvormi, mis poleks loomulikul moel suutnud mitte kunagi eksisteerida.”
Venteri ettevõtmise taga pole loomulikult pelk teadmishimu, vaid puhas äriline kaalutlus. Mees on juba näiteks löönud käed naftagigandiga ExxonMobil, et aretada vetikas, mis seoks atmosfääris leiduvat süsihappegaasi ja muundaks selle biokütuseks. Selle leiutise väärtuseks hindab mees ei vähem ega rohkem kui triljon dollarit.
