USA valimiste võitja võib selguda varakult – kui Obama võtab Indiana
Atlandi äärest Vaikse ookeani keskele välja rulluva hääletuse tulemused – esialgu läveküsitlustena, siis aga juba esialgsete ja väga osaliste valimistulemustena – hakkavad selguma pärast kella kuut õhtul Ühendriikide idaranniku aja järgi. Pole välistatud, et võitja võib hakata ilmet võtma juba siis.
Eestis on kell siis üks öösel vastu kolmapäeva, kui esimesena suletakse valimisjaoskonnad Indianas. Reutersi kogutud andmeil on Barack Obama ja John McCaini toetus üllatuslikult tasavägine selles kesklääne osariigis, mis on kõigil presidendivalimistel 1964. aastast saadik hääletanud vabariiklaste poolt. Naaberosariigi Illinoisi senaatori Obama läbimurre või viik annaks julgustava märgi tema tugevuse kohta.
Samamoodi viitaks McCaini võit Obama problemaatilisele seisule. Nelja aasta eest oligi esimene selgem märk John Kerry kaotusseisu vajumisest oodatust hullem 20-punktine põrumine just Indianas.
Otsustavad lahinguosariigid
„Kui Obama võidab Indiana, on valimised läbi,” ütles Reutersile demokraatide kampaania konsultant Doug Schoen. „Isegi kui tulemus on tasavägine, nii kahe-kolme punkti piires, siis viitab see ilmselt Obama suurele üleriigilisele võidule. Kui tulemus on üle nelja punkti McCaini kasuks, siis tuleb mõnda aega oodata ja vaadata.”
Oodata ei pruugi kaua – rohkem tulemusi hakkab ilmnema juba pärast kella kahte öösel (siin ja edaspidi Eesti aeg). Siis lõpeb hääletamine Georgias ja ka teises tasavägisema või raskelt ennustatava tulemusega ehk nn lahinguosariigis Virginias. Ka seal pole demokraadid võitnud presidendivalimistel 1964. aastast saadik. Taas arvab Schoen, et kui Obama võidab otsustava ülekaaluga, viitab see üsna tugevalt tema üldvõidule. Ja kui McCain saab viiepunktise võidu, näitab see tulemuse kaldumist tema poole.
Pool kolm pannakse jaoskonnad kinni Põhja-Carolinas ja Ohios, kolmeks on hääletamine läbi kogu Floridas. Siis võiks innukas huviline Eestis küll end üles ajada, sest viimased kaks osariiki on võtmetähtsusega. Floridal on valimiskogus 27 ja Ohiol 20 häält.
Reutersi vaatlejate hinnangul on McCainil realistlikke šansse võtta endale võiduks vajalikud 270 häält valimiskogus vaid siis, kui ta saab endale peaaegu kõik need esimesena hääletavad lahinguosariigid.
McCaini meeskond on panustanud kõvasti ka Pennsylvaniasse, kus neljad viimased presidendivalimised on olnud demokraatidele edukad. Ka Pennsylvania tulemused hakkavad laekuma eeloleval ööl pärast kella kolme.
Kui Obama võtab kõik neli viimati nimetatud osariiki, võib ilmselt Eesti huviline magama tagasi minna. Kui aga ainult osa või jäävad tulemused tasavägiseks, siis jätkub sõud veel vähemalt viieks tunniks.
Demokraadid jahivad 60 kohta
•• Esimeste osariikide valimistulemused annavad ühtlasi aimu ka jõuvahekorrast võitluses senati pärast.
•• Vaatlejate meelest võivad demokraadid saada hakkama oma praeguse napi 51:49 enamuse suurendamisega. Nad peavad võitma juurde üheksa kohta, saavutamaks piisavat enamust, et vabariiklased isegi protseduurireeglite abil enam nende ülekaalu ei kõigutaks.
•• Esimeseks otsustavaks lahinguväljaks senati pärast rebimises on Kentucky, kus senati senine vabariiklaste liider Mitch McConnell peab tasavägist võitlust tagasivalimise nimel. Jaoskondi hakatakse seal sulgema kella ühest.
•• „Indiana annab esimese vihje presidendivõitluses, Kentucky teeb sedasama heitluses senati pärast,” ütles Reutersile Peter Brown, Quinnipiaci ülikooli küsitluskeskuse abidirektor. „Kui McConnell võidab Kentucky, ei saa demokraadid mingil juhul 60 senaatorikohta kätte.”
•• „Saame üsna varakult teada kaks asja – kas presidendivalimistel ilmneb selge läbimurre ja kas demokraatidel on lootust hõivata 60 kohta senatis. Need on kaks suurt küsimust,” tõdes ta.
