Vatikani pankuri surm kohtu ees
1982. aasta juunis leiti Roberto Calvi Londoni Blackfriarsi ehk nn dominikaani orduvendade silla alt poodult. Mehe taskutes olid kivid ja eri valuutas rahatähti ning valepass. Londoni politsei pidas seda enesetapuks.
Mõni päev hiljem varises kokku Calvi juhitud Ambrosiano pank ja algas Teise maailmasõja järgse Itaalia suurim finantsskandaal, mis viitas paljude tipppoliitikute ja ka Vatikani seotusele Sitsiilia maffia Cosa Nostraga. Nüüd, 23 aastat hiljem on Roomas süüpingis mafiooso Pippo Calņ, hüüdnimega “Maffia kassapidaja“, kes praegu kannab juba muude kuritegude eest vanglakaristust.
Süüdistatakse ka 1970. ja 1980. aastatel Roomas tegutsenud Magliana bande toonast pealikut Ernesto Diotallevit. Kahtluse all on veel salakaubitseja Silvano Vittor ja ärimees Flavio Carboni. Mõlemad sõitsid uurijate hinnangul 23 aastat tagasi koos Calviga Londonisse ja kohtusid pankuriga vahetult enne tema surma. Süüpingis on ka Carboni austerlannast eksarmuke Manuela Kleinszig.
Carboni kinnitas ajakirjanikele oma süütust: “Ka mina tahan teada, kes on huvitatud asjaga venitamisest. Nagu politseigi kinnitas, oli ju kohe selge, et see oli enesetapp.”
16 aastat hiljem uus juurdlus
Rooma prokuratuuri nõudel otsustati 1998. aastal teha Calvi surnukehale uus ekspertiis. Euroopa tipptasemega kohtueksperdid teatasid hiljem, et Calvi kaelalülidel polnud vigastusi, mis oleks pidanud tekkima, kui mees ennast ise üles poonuks. Selgus ka, et Calvi polnud puutunud kive, mis ta taskutest leiti. Seega tuvastati, et Calvi enesetapp dominikaani orduvendade sillal oli lavastatud.
“Kui tahame, et sellest tuleks tõsine protsess – kuigi ma kahtlen, kas see on 23 aastat pärast sündmusi võimalik –, peame täpselt välja uurima, mis suhted olid pankur Calvil Vatikaniga, Vatikani pangaga ja toonase poliitilise eliidiga,” ütles Carboni advokaat Renato Borzone.
Mängu toodi vabamüürlased ja Solidaarsus
Vatikaniga lähedaste sidemete tõttu Jumala Pankuriks hüü-tud Roberto Calvi juhtis juba 1896. aastast tegutsenud Banco Ambrosianot, mis tõusis Itaalia suurimaks erapangaks.
Pärast Calvi surma läks pank tolle aja kohta tohutu, 1,4 miljardi dollari suuruse puudujäägiga põhja. Banco Ambrosianost oli raha liikunud Ladina-Ameerikas registreeritud riiulifirmadele.
Kirikuriigi ametlik pank, L’Istituto per le Opere di Religione ehk Usutööde Instituut, millele kuulus osa Banco Ambrosianost, hüvitas skandaali puhkedes võlausaldajatele 250 miljonit dollarit, pea 900 miljonit dollarit on aga tänini kadunud. Püha Tool ise kinnitab tänaseni, et olevat langenud Calvi pettuste ohvriks.
Itaalia sensatsioone jahtiv meedia viitab üha sagedamini sellele, et Calvi tapsid maffia saadikud, kes võisid seista väga lähedal Vatikanile ning Briti ja Itaalia vabamüürlastele.
Ajakirjanduses on levitatud ka oletusi, et Calvi pangast kadunud rahaga toetati Poola kommunismivastast vabadusliikumist Solidaarsus, seda tänavu manalateed läinud paavst Johannes Paulus II soovil.
