Vein – kas tavaline alkohoolne jook või igapäevane toit
Viimaste küsitluste kohaselt teevad noored hispaanlased alkoholiga tutvust keskmiselt 13,7 aasta vanuselt. See on üks madalamaid vanuseid terves Euroopa Liidus. Üle Euroopa on tuntud ka noorte hispaanlaste meelistegevus nädalavahetustel: tänavail kambakesti joomine ehk botellón.
See loob kehva mainet, ent mure tulevaste põlvede pärast on veelgi suurem. Tervishoiuministeeriumis ettevalmistatava seaduse eesmärk on üllas: vähendada ja ennetada alkoholi tarbimist alaealiste hulgas.
Poleemikat tekitanud eelnõu ärritab aga paljusid majandusharusid, mille kasumitiibu ka-vandatavad muudatused tublisti kärbiks. Meedia, reklaamifirmad, restoraniomanikud ja põllumehed, alkoholifirmadest rääkimata, on vastaval teemal sõna võtnud ning seaduseel-nõule liigset karmust ette heitnud. Plaani vastased leiavad, et keelduderohke eelnõu on suunatud alaealistele, ent puudutab ja mõjutab eelkõige just täiskasvanud inimesi ning nende kaudu muidugi ka alkoholi-äriga seotud firmade kasumeid.
Eriti vihased ja mures on aga veinitootjad, kelle toodangut peetakse Hispaanias 2003. aastal vastuvõetud seaduse kohaselt “toiduaineks, mis kuulub Vahemere dieedi juurde ja mida toetab riik”. Uue seadusega üritatakse vein lisada ikkagi alkohoolsete jookide nimekirja.
Põhitähelepanu noortel
Hispaanias on viinamarjaistanduste all 1,2 miljonit hektarit maad ja tänavuses riigieelarves eraldati veinisektorile 300 000 eurot, et edendada nende toodangu “vastutustundlikku tarbimist täiskasvanud elanikkonna seas”. Siin aga põrkavadki kokku põllumajandus- ja tervishoiuministeeriumi huvid.
Ministeeriumi andmeil tunnistab 29 protsenti alaealistest, et joob veini regulaarselt, ning 28 protsenti, et segab veini mõne karastusjoogiga. Tervishoiuministeeriumi hinnangul on tegu selgelt liiga suurte arvudega, mida tuleb iga hinna eest vähendada.
Seejuures ei usu tervishoiu-minister Elena Salgado, et seaduseelnõus toodud keelud vähendaksid tasemel veinide müüki, ent samas viiks muudatused “veini tarbimise sinna, kuhu see kuuluma peab – täiskasvanute hulka”.
Sellegipoolest on minister lubanud koos veinisektori ja põllumajandusministeeriumi esindajatega otsida kõiki pooli rahuldavaid, aga samas ka seaduse eesmärke järgivaid lahendusi. Probleem on aga selles, et veinile tehtavast erandist ei saa päris täpselt aru teised alkoholitootjad, kes pole sellega sugugi nõus.
Alkohol tänavapildist välja
•• Tervishoiuministeerium tahab keelata kõikide üle 1,2-protsendise alkoholisisaldusega jookide nii otsese kui ka kaudse reklaami ajalehtede ja ajakirjade esi- ja tagakülgedel, spordi- ja meelelahutusrubriikides ning alaealistele mõeldud artiklite juures.
•• Samuti soovitakse lõpetada alkoholireklaam avalikes kohtades, näiteks ühissõidukites, sadamates ja lennujaamades, samamoodi teatrites, kinodes ja kontserdipaikades, kuhu tohivad siseneda ka alaealised.
•• Telekanalites ja raadiojaamades lubataks vägijooke reklaamida ainult pärast kella küm-met õhtul ja seda kuni kuueni hommikul. Koomale tahetakse tõmmata ka alkoholifirmade sponsoritegevust.
•• Poed ei tohiks uue korra järgi alkoholi müüa õhtul kella
22-st kuni 8-ni hommikul, hoolimata eriloa olemasolust. Õlu kaoks ka joogiautomaatidest.
•• Samas on kavas alustada lasteaedades ja koolides ennetusprogramme, mille raames jagatakse infot alkoholi mõjust tervisele ning pakutakse asemele teisi vaba aja veetmise viise, nagu näiteks sportimine ja kultuursed ettevõtmised.
